Rannu-Jõesuu sild

Allikas: Vikipeedia
Rannu-Jõesuu sild, taamal paistab ka Jõesuu sild
Jõesuu sillad 2021. aasta oktoobris

Rannu-Jõesuu sild on 1958. aastal rajatud sild üle Emajõe Võrtsjärve kirdenurga juures Suure Emajõe lähtel. Enne uue silla valmimist kulges üle Rannu-Jõesuu silla Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Enne silla rajamist oli Tartu–Viljandi maanteel Rannu-Jõesuus ametlik parvekoht üle 200 aasta. 19. sajandi lõpus ehitati jõele puust ujuvsild. Püsisilla ehitus algas 1920. aastal Viljandi inseneri Friedrich Werncke projekti järgi. Sild valmis 1923. aastal. 1936–1937 ehitati pehkinud puusilla asemele terassild. Detailid valmisid Tallinnas Franz Krulli tehases. Silla monteeris Soome firma Cyklop. Sild õhiti osaliselt 1941. aastal. 1944. aastal õhiti sild täielikult, alles jäid vaid sillasammaste vundamendid. 1944. aasta augustis vallutasid saksa väed silla kaheks päevaks.[1]

1947. aastal rajati Jõesuusse Leningradis projekteeritud puitsild, mille 1958. aastal vahetas välja vene inseneride projekteeritud 66-meetrine raudbetoonsild. See sild on kasutusel senini.

23. septembril 2009 valmis 1958. aastal rajatud sillast vähem kui sada meetrit allavoolu Tallinna Tehnikaülikooli professori Siim Idnurme projekteeritud teraskaarsild (Jõesuu sild).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Jekaterina Minkova (6. juuni 2020). "Leitud sõduri viimane lend". Postimees. Postimees Grupp. Originaali arhiivikoopia seisuga 6. juuni 2020.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]