Rahvusvaheline planeering

Rahvusvaheline planeering on mitme riigi või mitmest riigist koosneva regiooni (nt Eestis maavalitsuste) koostöös valminud planeering.

Euroopa tasand

Euroopa Liidul on selle omaaegset territooriumi hõlmanud Euroopa Ruumilise Arengu Perspektiiv (inglise k: European Spatial Development Perspective, mille kohta kasutatakse lühendit E.S.D.P.), mis on suunda andev planeeringudokument Euroopa tasandil. E.S.D.P. algatajaiks olid liikmesmaade planeeringuministrid (Eesti ei olnud selle koostamise ajal veel EL liige).

E.S.D.P. kolm põhieesmärki on:

• majandusliku ja sotsiaalse arengu sidumine,
• säästva arengu põhimõtete järgimine ja elluviimine,
• tasakaalustatud konkurentsivõime tagamine kogu Euroopa territooriumil.

E.S.D.P. vaatleb Euroopa Liitu kui arenevat struktuuri, kus liikmesriigid teevad koostööd nii omavahel kui ka naabritega väljastpoolt praegust Euroopa Liitu. Dokumendi üks peatükk käsitleb seetõttu ka Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimistele kutsutud riikide ruumilise arengu probleeme ja ülesandeid.

Põhjalikumalt analüüsib E.S.D.P. linnade ja neid ümbritsevate regioonide struktuurimuudatusi, samuti muudatusi transpordi korralduses (näiteks kajastades kiirraudtee kasutamisest tekkivat ajalist võitu jms), teaduses, majanduses jne. Dokument on suunatud tuleviku kujundamisele ning väljendab Euroopa Liidu pikemaajalisi poliitilisi eesmärke ja Euroopa territooriumi arenguvõimalusi.

E.S.D.P. kohaselt mõjutavad Euroopa edasist arengut kõige enam kolm peamist suundumust:

• demograafilise situatsiooni muudatused ja linnade struktuuri areng,
• Euroopa majanduse eripära ja sellest tulenevad muudatused majanduselus,
• keskkonnamuutuste pikaajalised protsessid.

Läänemere piirkonna tasand

Läänemerd ümbritsevaid maid käsitleb põhjalikumalt Vision and Strategies around the Baltic Sea 2010 (VASAB 2010). Töö esimeses aruandes "Towards a Framework for Spatial Development in the Baltic Sea Region", mis võeti vastu 1994. aastal Läänemere maade planeeringuministrite III konverentsil Tallinnas, vaadeldakse piirkonna rahvastiku jaotumist, linnade struktuuri, logistikat, kaitsealasid, keskkonnaprobleeme jne. Samuti esitatakse piirkonna riikide visioon selle muutustest aastaks 2010.

1997. aastal ilmus VASAB 2010 raames trükist teine aruanne "From Vision to Action", mis on tõlgitud ka eesti keelde. Aruandes on ära toodud vajalikud sammud eelmise aruande visioonide elluviimiseks ning seal on kajastatud Läänemere ümbruse maades koostamisel olevaid ja koostada kavatsetavaid ühisprojekte.

2009. aasta oktoobris valmis VASAB koostöö raames uus pikaajalise arengu perspektiiv Läänemere regioonile: "VASAB Long-Term Perspective for the Territorial Development of the Baltic Sea Region 2030". Selles antakse ülevaade regiooni pikaajalise arengu perspektiividest aastani 2030.

Piire ületava regionaalse koostöö tasand

Üks VASAB 2010 põhine jätkuprojekt oli Soome, Eesti ja Läti keskkonnaministeeriumi koostööst alguse saanud "Tampere–Helsinki–Tallinn–Riga Zone, A Spatial Development Project" (THTR). Projekti eesmärk oli teadvustada Via Balticaga kaasnevaid arenguvõimalusi, tänu millele tõuseks piirkonna konkurentsivõime Läänemere regioonis.

THTR-projektist kasvas välja koostööprojekt "Via Baltica Spatial Development Zone", kuhu peale esimesena nimetatud projektis osalejate (Soome, Eesti ja Läti) olid kaasatud ka Leedu, Poola ja Saksamaa. Eestis puudutas see ühisprojekt otseselt Harju-, Rapla- ja Pärnumaad. Projekti käigus selgitati välja kogu arengukoridori ühised eesmärgid, koostati neist lähtudes visioon ning määrati kindlaks eesmärkide realiseerimiseks vajalik strateegia ja tegevuskava. Selle projekti alusel on edasi tegeletud näiteks Rail Baltica kiirraudtee arendamisega.

Käimas on ka Läänemere planeeringu pilootprojekt (Baltic Sea Plan). Selle eesmärk on ruumilise planeerimise metoodika väljatöötamine mere-alade jaoks ning seda reguleerivate aluste kokkuleppimine Läänemere maades.

Rahvusvaheliste planeeringute eesmärk

Rahvusvahelistes ruumilise arengu projektides osalemine annab kohalikele omavalitsustele, maavalitsustele ja riigile võimaluse:

• olla kaasatud rahvusvahelisel tasemel otsuste tegemisse,
• näha oma probleeme ja võimalusi laiemas rahvusvahelises kontekstis,
• luua arenguks vajalikke (rahvusvahelisi) sidemeid,
• luua omavalitsusele paremaid turundusvõimalusi,
• suhelda mitme valitsemistasandi esindajatega,
• võtta üldplaneeringu koostamisel arvesse rahvusvahelisi planeeringuid ning neis kajastuvaid võimalusi ja ohte.

Seega võib väita, et rahvusvahelistes planeeringualastes koostööprojektides osalemine avardab omavalitsuse ametnike silmaringi ja võimaldab saada otsekontakte teiste riikide spetsialistidega. Tänu sellele saab omavalitsus näha oma arenguvõimalusi avaramalt ning täpsustada oma soove ja visioone ka valla või linna üldplaneeringus. Kui seniajani on rahvusvaheliste koostööprojektide algatajaks olnud kas maavalitsused (regioonid) või ministeeriumid, siis tulevikus võiksid seda teha ka omavalitsused ja nende poolt loodud omavalitsusliidud.

Rahvusvaheline koostöö tulemuseks on piire ületaavate teemade ühine lahendamine keskkonnasäästlikul viisil. Koostöö on vältimatu ja vajalik näiteks rahvusvaheliste teede, raudteede jms määramisel. Koostöö aluseks olevaid dokumente saab reeglina kasutada ka viitena rahastamise taotlemisel.

Allikas

• "Soovitused üldplaneeringu koostamiseks", toimetaja Lass. K, autorid: Lass. K., Palginõmm. V., Muiso. M. jt; Keskkonnaministeerium, Tallinn, 2000

Välislingid

• E.S.D.P. koduleht
• VASAB koduleht