Rahvusteavik

Rahvusteavikutena käsitletakse Eestis kõigis keeltes avaldatud ning välismaal eesti keeles avaldatud teavikuid, eestikeelsete teoste tõlkeid ja Eestist pärit autorite võõrkeelseid teoseid. Rahvusteavikute kogumine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine on Eesti Rahvusraamatukogu üheks põhiülesandeks.

Rahvusteavikuid kogutakse alates 1918. aastast, mil asutati Riigiraamatukogu. Käesoleval ajal säilitatakse kõiki enne 1861. aastat ilmunud eestikeelseid ja enne 1831. aastat ilmunud võõrkeelseid rahvusteavikuid harulduste kogus ning hiljem ilmunutest üht, kõige paremini säilinud eksemplari arhiivkogus. Teised eksemplarid kuuluvad põhikogusse. Võrguväljaannetena komplekteeritakse internetis avaldatud raamatuid, ajalehti, ajakirju, jätkväljaandeid, kaarte ja noote ning neid säilitatakse digitaalarhiivis DIGAR. Rahvusteavikuid komplekteeritakse jooksvalt säilituseksemplari seaduse ning komplekteerimise juhendi alusel. Järelkomplekteeritavad ja mujal ilmunud teavikud saadakse tellimiste, ostude, annetuste ja vahetuste teel.

Rahvusteavikud kajastuvad E-kataloogis ESTER ning Eesti rahvusbibliograafia andmebaasis. Võrguväljaanded ja trükifailid on leitavad ka DIGARi otsingu ja Rahvusraamatukogus loodud bibliograafiliste andmekogude kaudu. Rahvusteavikute kasutamine on reguleeritud Rahvusraamatukogu kasutuseeskirjaga. Harulduste kogu teavikuid ning arhiivkogusse kuuluvaid Rahvusraamatukogu ainueksemplare saab kasutada harulduste ja arhiivkogu saalis. Trükiste digitaalsed koopiad on leitavad DIGARi Eesti artiklite portaali ja digiteeritud eesti ajalehtede andmebaasi DEA kaudu. Rahvusteavikute kogude säilitamiseks on vajalikud teatud tingimused – näiteks Rahvusraamatukogus on pikaajalise hoiuga hoidlates tagatud stabiilne keskkond (õhutemperatuur 18±1 °C ning suhteline õhuniiskus 40±5%).