Rahuvalve
Rahuvalve on rahu säilitamise järele valvamine.[1] Uuringute järgi vähendab rahuvalve surmade arvu nii tsiviilisikute kui kombatantide seas ning muudab sõjategevuse taaspuhkemise ebatõenäolisemaks.
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) liikmesriikide seas valitseb üldine arusaam, et rahvusvahelisel tasandil jälgivad rahuvalvajad rahuloomet konfliktijärgsetes piirkondades ning võivad abistada endistel vaenupooltel rahulepinguga võetud kohustuste täitmist. Sellist abi võib anda mitmel kujul, sealhulgas riigi vastu usaldust suurendavad meetmed, võimu jagamine, valimiste toetamine, õigusriigi põhimõtete tugevdamine ning majanduslik ja sotsiaalne areng. Sellest tulenevalt võivad ÜRO rahuvalvejõududes (helesiniste barettide või kiivrite tõttu sageli tuntud kui sinibaretid või -kiivrid) olla nii sõdureid, politseinikke kui tsiviilisikuid.[2][3]
Samas ei ole ÜRO ainus rahuvalvemissioonide korraldaja. Näited ÜRO-välistest rahuvalvemissioonidest on NATO Kosovo-missioon (ÜRO loal), MFO Siinai poolsaarel, Euroopa Liidu sõjaline operatsioon Kesk-Aafrika Vabariigis (ÜRO loal) ja Aafrika Liidu missioon Sudaanis.
Rahvusvahelise õiguse järgi on rahuvalvajad mittekombatandid, kuna nad on konfliktis neutraalsed ning neid ei tohi rünnata.[4]
Eesti on 2023. aasta seisuga osalenud rahuvalvemissioonidel Horvaatias ning Bosnias ja Hertsegoviinas (UNPROFOR, 1995; IFOR/SFOR, 1996–2004), Kosovos (KFOR, 1999–2018), Malis (MINUSMA, 2013–2022), Lähis-Idas (UNTSO, 1997–), Liibanonis (UNIFIL, 1996–1997 ja 2015–2019).[5]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- ÜRO rahuvalvemissioonide loend
- Riikide loend saadetud ÜRO rahuvalvajate järgi
- Multinational Force and Observers
- Mittesõjalised sõjaväeoperatsioonid
- Ajutine rahvusvaheline kohalolek Hebronis
- ÜRO rahuvalvemissioonide ajajoon
- Three Block War
- Rahuloome
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "United Nations Peacekeeping". Vaadatud 23. oktoobril 2014.
- ↑ United Nations Peacekeeping. "Department of Peacekeeping Operations (DPKO)". United Nations Peacekeeping. Vaadatud 3. oktoobril 2012.
- ↑ United Nations Peacekeeping. "Department of Field Support (DFS)". United Nations Peacekeeping. Vaadatud 3. oktoobril 2012.
- ↑ "Rule 33. Personnel and Objects Involved in a Peacekeeping Mission". International Committee of the Red Cross. Vaadatud 7. aprillil 2019.
- ↑ https://mil.ee/operatsioonid/#t-operatsioonid-alates-1995
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Aoi, Chiyuki; Coning, Cedric de; Thakur, Ramesh (eds.) Unintended consequences of peacekeeping operations. United Nations University, 2007.
- Autesserre, Séverine. 2014. Peaceland: Conflict Resolution and the Everyday Politics of International Intervention. Cambridge University Press. ISBN 9781107632042
- Barnett, Michael. 2002. Eyewitness to a Genocide: the United Nations and Rwanda. Cornell University Press.
- Bureš, Oldřich (juuni 2006). "Regional Peacekeeping Operations: Complementing or Undermining the United Nations Security Council?". Global Change, Peace & Security. 18 (2): 83–99. DOI:10.1080/14781150600687775. S2CID 154982851.
- Dandeker, Christopher; Gow, James (1997). "The Future of Peace Support Operations: Strategic Peacekeeping and Success". Armed Forces & Society. 23 (3): 327–347. DOI:10.1177/0095327X9702300302. S2CID 145191919.
- Doyle, Michael W. and Sambanis, Nicholas. 2006. Making War and Building Peace. Princeton University Press
- Evelegh, Robin (1978). Peace Keeping in a Democratic Society: The Lessons of Northern Ireland. Montréal, Québec: McGill-Queen's University Press. ISBN 0-7735-0502-4
- Fortna, Virginia Page (2004). "Does Peacekeeping Keep Peace? International Intervention and the Duration of Peace After Civil War" (PDF). International Studies Quarterly. 48 (2): 269–292. CiteSeerX 10.1.1.489.1831. DOI:10.1111/j.0020-8833.2004.00301.x.
- Fortna, Virginia Page; Lise Morjé, Howard (2008). "Pitfalls and Prospects in the Peacekeeping Future". Annual Review of Political Science. 11: 283–301. DOI:10.1146/annurev.polisci.9.041205.103022. S2CID 15740415.Goulding, Marrack (juuli 1993). "The Evolution of United Nations Peacekeeping". International Affairs. 69 (3): 451–64. DOI:10.2307/2622309. JSTOR 2622309.
- Anja Jetschke and Bernd Schlipphak. 2019. MILINDA: A new dataset on United Nations-led and non-united Nations-led peace operations. Conflict Management and Peace Science.
- Howard, Lise Morjé. 2008. UN Peacekeeping in Civil Wars. New York: Cambridge University Press. abstract
- Marten, Kimberly. 2004. Enforcing the Peace: Learning from the Imperial Past. New York: Columbia University Press
- Paris, Roland. 2010. At War's End. New York: Cambridge University Press
- Pushkina, Darya (juuni 2006). "A Recipe for Success? Ingredients of a Successful Peacekeeping Mission". International Peacekeeping. 13 (2): 133–149. DOI:10.1080/13533310500436508. S2CID 144299591.Worboys, Katherine (2007). "The Traumatic Journey from Dictatorship to Democracy: Peacekeeping Operations and Civil-Military Relations in Argentina, 1989-1999". Armed Forces & Society. 33 (2): 149–168. DOI:10.1177/0095327X05283843. S2CID 144147291.
- Reed, Brian; Segal, David (2000). "The Impact of Multiple Deployments on Soldiers' Peacekeeping Attitudes, Morale and Retention". Armed Forces & Society. 27 (1): 57–78. DOI:10.1177/0095327X0002700105. S2CID 143556366.
- Sion, Liora (2006). "'Too Sweet and Innocent for War'?: Dutch Peacekeepers and the Use of Violence". Armed Forces & Society. 32 (3): 454–474. DOI:10.1177/0095327X05281453. S2CID 145272144.
- Blocq, Daniel (2010). "Western Soldiers and the Protection of Local Civilians in UN Peacekeeping Operations: Is a Nationalist Orientation in the Armed Forces Hindering Our Preparedness to Fight?". Armed Forces & Society. 36 (2): 290–309. DOI:10.1177/0095327X08330816. S2CID 146797513.