Protsessile suunatud psühholoogia

Allikas: Vikipeedia

Protsessile suunatud psühholoogia ehk protsessitöö on 1970. aastate lõpus Arnold Mindelli poolt loodud psühhoterapeutiliste, isiksusarenguliste ja grupitöö praktikate ning teooriate kogum.

Füüsikuharidusega Mindell läks Zürichisse alguses füüsika kraadiõppesse, kuid lõpetas selle asemel Jungi Instituudi jungiaanliku analüütilise psühholoogina. Teda hakkasid huvitama kehaliste sümptomite seosed unenägudega. Jungiaanlikust taustast arendas Mindell, sageli koos abikaasa Amy Mindelliga, lisades mõjutusi taoismist, šamanismist ja alkeemiast, samuti metafooridena kvantfüüsikast.

Protsessitöö keskseteks mõisteteks on primaarprotsessi ja sekundaarprotsessi ideed. Primaarprotsessideks on kõik kogemused, mida klient peab enda omadeks. Sekundaarprotsessid seevastu on aistingud, sündmused, ideed, mida klient peab endavälisteks, võõrasteks.

Protsessitöö üheks omapäraks teiste arvukate eklektiliste psühholoogiliste lähenemiste kõrval on võimalused suurtes gruppides konfliktide lahendamiseks, mida nimetatakse maailmatöö. Maailmatöö põhineb süvademokraatia põhimõttel. Mindelli järgi vastandub süvademokraatia tavapärasele esindusdemokraatiale, milles kuuldavale jääb üksnes enamuse hääl. Süvademokraatias seevastu püütakse teadvustada kõiki hääli, teadvuse seisundeid ja tegelikkuse kaarte, eeldades et need on tervikprotsessi mõistmiseks vajalikud.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]