Priit Kulu
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Detsember 2021) |
Priit Kulu (sündinud 13. veebruaril 1945 Võhmanõmme külas Põltsamaa vallas Viljandimaal) on eesti tehnikateadlane ja professor.[1]
Haridus[muuda | muuda lähteteksti]
Lõpetas Põltsamaa Keskkooli 1963; Tallinna Polütehnilise Instituudi mehaanikateaduskonna masinaehituse tehnoloogia eriala 1968; TPI aspirant 1970–1972.[1]
Priit Kulu on täiendanud teadmisi Pulbermetallurgia Teadusliku Uurimise Instituudis Šumperkis Tšehhoslovakkias, 1972–1973; Moskva Teraste ja Sulamite Instituudis 1981; Kiievi Polütehnilises Instituudis 1983 ja 1988; väikefirmas KERMIS 1988–1989; California Luteri ülikoolis 1992; Darmstadti, Aacheni ja Kieli tehnikaülikoolides 1992; Berliini Tehnikaülikoolis 1993; Slovakkia TA Materjaliuuringute Instituudis 1991,1994, 1996, 2001, 2005, 2011, 2012; Miskolci Ülikoolis Ungaris 1996; Tampere Tehnikaülikoolis 2006.[1]
Tehnikateaduste kandidaat (pulbermetallurgia; Ukraina TA materjaliteaduse instituut 1972; tehnikateaduste doktor ("Принципы создания эрозионностойких порошковых материалов и покрытий"), Valgevene pulbermetallurgia teadustootmiskoondis 1989.[1][2]
Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]
Tallinna Polütehnilise Instituudi metallide tehnoloogia kateedri assistent 1968–1970; metallide tehnoloogia kateedri pulbermetallurgia laboratooriumi juhataja 1970–1978; metallide tehnoloogia kateedri vanemõpetaja 1978–1980; metallide tehnoloogia kateedri dotsent 1980–1983; metallide tehnoloogia kateedri dotsent ja juhataja 1983–1990; TPI/TTÜ metallide tehnoloogia kateedri professor ja juhataja 1990–1992; materjalitehnika instituudi professor ja direktor 1992–2005; mehaanikateaduskonna dekaan 2005–2010; õppetooli juhataja, metalliõpetuse professor 2005–2015; inseneriteaduskonna mehaanika ja tööstustehnika instituudi vanemteadur, emeriitprofessor 2015.[1]
Vanemteadur 1977; dotsent 1983; professor 1990.[1][2]
1998. aastal sai ta Eesti volitatud inseneri ja 2001. aastal euroinseneri kutse.
Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]
Teadustöö põhisuunad[muuda | muuda lähteteksti]
Pulbermetallurgia ja pulbermaterjalid; pinded ja pinnatehnoloogiad; materjalide korduvkasutus; materjalide katsetamine.[1]
Priit Kulu on avaldanud umbes 200 teaduspublikatsiooni, 3 monograafiat, sh koos Ilmar Kleisiga "Solid particle erosion : occurrence, prediction and control " (Springer, 2008); 3 kõrgkooliõpikut sh koos Jakob Kübarsepa, Andres Laansoo, Renno Veinthaliga "Materjalitehnika" (TTÜ, 2015); 2 käsiraamatut, sh kaasautorina "Mehaanikainseneri käsiraamat" (TTÜ, 2012) ja koos Jakob Kübarsepaga "Materjalitehnika seletava sõnaraamat", 2013; tal on 3 autoritunnistust.[1]
Priit Kulu juhendamisel on kaitstud kolmteist magistritööd ja neliteist doktoritööd.[1]
Teaduskorralduslik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]
Priit Kulu on olnud Eesti Inseneride Liidu juhatuse liige; sihtasutuse TTÜ Materjalitöötlustehnoloogiate Siirdekeskus SA juhatuse liige; TTÜ nõukogu liige; TTÜ mehaanikateaduskonna nõukogu liige; Eesti Materjalitehnika Ühingu liige, esimees; Eesti Teadlaste Liidu volikogu liige; PHARE HESR-programmi juhtkomitee liige; Eesti Teadusfondi ekspert; Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ekspert; ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu Euroopa Majanduskomisjoni ja mustmetallurgia töögrupi esindaja; Euroopa Pinnatehnoloogia Akadeemia liige; Rahvusvahelise Termotöötluse ja Pinnatehnika Föderatsiooni Assamblee (IFHTCE) Eesti esindaja; Inseneride Kutsenõukogu liige; ASM International liige; FEMSi peaassamblee Eesti esindaja; ajakirja Inseneeria toimetuskolleegiumi liige.[1]
Priit Kulu on Eesti Mehaanikainseneride Liidu juhatuse liige; Balti Materjaliühingute Assotsiatsiooni (Association of Baltic Materials Societies, ABMS) liige, asepresident; ajakirjade Powder Metallurgy Progress (Slovakkia) rahvusvahelise nõuandva komitee liige ja International Journal of Microstructure and Materials Properties teadusnõukogu liige; Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur ja Leedu Teadusnõukogu (RCL) ekspert; Haridus- ja Teadusministeeriumi eestikeelsete kõrgkooliõpikute programmi tehnikateaduste ekspertkomisjoni esimees; Riigi teaduspreemiate komisjoni liige; Eesti Mehaanikainseneride Liidu kutsekomisjoni esimees.[1]
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 2008 Tallinna Tehnikaülikooli aasta teadlane
- 2010 Valgetähe IV klassi teenetemärk
- 2012 Slovakkia TA Aurel Stodola auraha
- 2012 Tallinna Tehnikaülikooli teenetemärk Mente et Manu[1][3]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema vend on omavalitsustegelane Tiit Kulu.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 2008, lk. 162-163
- ↑ 2,0 2,1 Eesti teaduse biograafiline leksikon. Köide 2. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005, lk. 160
- ↑ Teenetemärkide kavalerid - Vabariigi Presidendi koduleht