Gorgod

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib mütoloogilistest koletistest; Caravaggio maali kohta vaata artiklit Medusa (Caravaggio); Rubensi maali kohta vaata artiklit Medusa (Rubens)

Michelangelo Caravaggio maal
Benvenuto Cellini skulptuur Firenzes Perseusest Medusa peaga

Gorgod olid vanakreeka mütoloogias koletised, Phorkyse ja Keto tütred Euryale, Sthenno ja Medusa. Kaks esimest neist olid surematud, ainult Medusa oli surelik. Nad elasid Okeanose taga kaugel läänes.

Gorgode tunnusteks peeti lõustaks virildunud näojooni, madusid juuste asemel ja õudset möirgamist. Igaüks, kes neid vaatas, muutus otsekohe kiviks. Kunstnikud kujutasid neid sageli, keel suust väljas.

Perseus lubas Polydektesele tuua Medusa pea. Jumalate abiga ta seda suutiski. Hermes andis talle erilise mõõga, millega oli võimalik Medusa nahka läbi raiuda, Athena kilbi, mis peegeldas nagu peegel. Hüperborealased andsid Perseusele tiivulised sandaalid nagu Hermesel, koti, mis iga asja jaoks paraja suurusega oli, ja nähtamatuks tegeva mütsi, et gorgod ei näeks Perseust taga ajada. Gorgode peegelpildi vaatamine kiviks ei muutnud; niisiis jälgis Perseus gorgosid kilbi kaudu. Athena näitas, milline kolmest gorgost on Medusa, ja juhtis Perseuse kätt löögi ajal. Tasuks võttis Athena hiljem Medusa pea ja kilbi tagasi ja kinnitas Medusa pea amuletiks oma aigisele.

Medusa peata kehast kargas välja Pegasos.

Perseuse ainus tütar kandis nime Gorgophone ehk 'gorgohäälne'.

Odysseus kohtas Medusat oma reisil allmaailma: nagu teised surelikud, läks Medusagi pärast surma manalasse. Allmaailmas ei muutnud Medusa nägemine kedagi kiviks.

Gorgod kunstis[muuda | muuda lähteteksti]

Gorgosid, eriti Medusat kujutati juba antiikajal reljeefidel ja seinamaalidel, sealhulgas Pompejis. Neid kujutati ustel, seintel, müntidel, kilpidel, rinnaplaatidel ja hauakividel ohutistena, kaitseks kurja vastu ja vaenlaste hirmutamiseks. Gorgo pea kujutist nimetatakse gorgoneioniks.

Maalil on gorgot kujutanud Michelangelo da Caravaggio ja Arnold Böcklin, skulptuuris Pheidias, Antonio Canova, Benvenuto Cellini ja Salvador Dalí. Kahe viimase skulptuurid Perseusest Medusa peaga on püstitatud vastavalt Firenzes ja Marbellas.