Portosüsteemne maksašunt

Portosüsteemne maksašunt ehk maksašunt on ebanormaalselt arenenud veen, mis juhib vere maksast mööda otse organismi, ning seetõttu jääb veri puhastamata jääkidest ja mürkidest. Maksašunti esineb eeskätt väikest tõugu koertel, näiteks Shih Tzu, Jorkširi terjer, Tiibeti spanjel jne.

Maksašundi tüübid

Maksašundi vormid saab jagada kahte kategooriasse:

• Kaasasündinud maksašunt – esineb 80% maksašundijuhtudest. Koerad on reeglina noored (alla 3-aastased), kui neil hakkavad esinema esimesed sümptomid. Tõud, kellel esineb kaasasündinud vormi enim: Jorkširi terjer, taks, Malta koer, puudel, Lhasa Apso jne.

• Elu jooksul omandatud – omandatud vormina tekib šunt tavaliselt siis, kui vererõhk veenides, mis ühendavad seedetrakti maksaga, tõuseb – üldiselt haiguste tõttu, mis tekitavad maksa armistumist (tsirroos). Koertel, kellel esineb omandatud šunt, tekivad sümptomid tavaliselt hilisemas vanuses kui koertel, kellel on šundi kaasasündinud vorm.

Sümptomid

Maksašundiga koertel on reeglina kombinatsioon järgmistest sümptomitest.

• Kehv kasv (noortel koertel, kaasasündinud vorm)
• Halb isu
• Võõrkehade allaneelamine
• Kaalulangus
• Polüdipsia
• Polüuuria
• Oksendamine
• Kõhulahtisus
• Käitumuslikud muutused

Diagnoosimine

Eelnimetatud sümptomid ei ole unikaalsed. Loomaarst alustab diagnoosimise protsessi uurides patsiendi täishaiguslugu, tehes füüsilise patsiendi ülevaatuse ja viies läbi esmased terviseuuringud. Esmased uuringud on vereproov ja uriiniproov. Kui loomaarst arvab, et maksašunt on tõenäoline, siis lõpliku diagnoosi saamiseks peab tegema lisauuringud. Sinna alla kuulub sapphappe test, vere ammoniaagi test, kõhuõõne röntgenuuring ja ultraheliuuring.

Ravi

Parim ravi sõltub maksašundi tüübist, koera vanusest ja üleüldisest seisundist. Väikest tõugu koertel, kellel on kaasasündinud vorm, esineb veen, mis on maksast väljaspool. Selline vorm on kõige paremini alluv operatsioonil korrigeerimisele. Üksik šunt, mis asetseb maksa sees on tihemini esinev suurtel tõugu koertel, aga selle protseduur on keerulisem.

Elu jooksul omandatud vormi puhul on koertel mitmeid ebanormaalselt arenenud veene ja seetõttu on need koerad kehvemad operatsiooni patsiendid nende põhihaiguse pärast.

Operatsiooni käigus suletakse valesti arenenud veen ja verevool suunatakse maksa. Seda tehakse spetsiaalselt disainitud seadmega või sõlmitakse kinni õmblusmaterjaliga. Tavaliselt ebanormaalset veeni pole võimalik sulgeda lõplikult ühe korraga, tekitamata koerale tõsiseid kõrvaltoimeid nagu seedesüsteemi kahjustus.

Ravimitega on võimalik parandada koera seisundit enne operatsiooni, kui koer ei ole operatsiooniks stabiilses seisundis või kui operatsiooniga ei saa parandada täielikult probleemi. Loomaarst määrab tavaliselt dieedi, mis sisaldab piisavas koguses proteiini, aga mitte liigselt. Uuringud näitavad, et sojaproteiin on parem valik, kui võrrelda lihapõhist valguallikat. Kasulik on toita koera mitu korda päevas väikeste kogustega.

Prognoos

Umbkaudu 1/3 koeri maksašundi diagnoosiga saavad elada täisväärtuslikku elu spetsiaalselt määratud dieediga ja ravimitega. Koerad, kellel on maksašunt väljaspool maksa ja on korrigeeritud operatiivselt kasutades ameroidsed kitsendajad või tsellofaanribasid on kõige parem prognoos, umbes 85% peale operatsiooni on kliiniliselt terved.

Allikad

• Coates, J. 2018. “Liver shunts in dogs: What you need to know.” Available at https://www.petmd.com/dog/general-health/liver-shunts-dogs-what-you-need-know. Viimati külastatud Oktoobris 2020.
• Tivers, M. S., Lipscomb, V. J. & D. J. Brockman. 2017. “Treatment of intrahepatic congenital portosystemic shunts in dogs: a systematic review”. Available at https://onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.1111/jsap.12712? Viimati külastatud Oktoobris 2020.
• Wikipedia. 2020. “Portosystemic shunt”. Available at https://en.wikipedia.org/wiki/Portosystemic_shunt. Viimati külastatud Oktoobris 2020.