Portaali arutelu:Muinas-Eesti

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Kas Muinas-Eesti ei peaks mitte Eesti ajaloo alamportaal olema? Athanasius Soter 2. oktoober 2008, kell 17:26 (UTC)

Ma ei ole päris kindel kas tasub süsteemi nii keerukaks ajada, et alampotaalidele ka omakorda alamportaale tekitada. See või ka Ajalooportaali alaportaalina kirja minna.
Siiski on mul mõned tähelepanekud:
1. Sellise tekstirea jaoks nagu <categorytree>Muinaseestlased</categorytree> nüüd küll eraldi alamlehekülge teha ei tasu.
2. Miks on osade kastide pealkirjad kaldkirjas ja osade kastide pealkirjad seda pole?
3. Seotud portaalide osa võiks väiksemaks teha (samamoodi poole lehekülje laiuseks nagu eelnevatel)
4. Muinas-Eesti maakondade juurde võiks nende paiknemist näitava kaardi lisada.
5. Alajaotus "Mida teha" võiks olla suunatud artiklite kordategemisele, mitte niiväga portaalile.
6. Kas alamlehekülgede paigutus kujul "Kasutaja:Djreichsfuhrer/Muinas-Eesti/..." on säärane, kuna meil ei ole veel portaali nimeruumi?
7. Sissejuhatuse ja banneri selle peal võiks vast rohkem kokku lükata.
iffcool 4. oktoober 2008, kell 21:11 (UTC)
Sisuliselt jääb igal juhul segaseks, mida on siis Muinas-Eestina mõeldud? Artikkel Muinas-Eesti väidab millegipärast, et see "kultuur" algas pronksiajal, siinne portaal aga, et jääaja lõpul. Maie Remmeli arvamus eesti kiviaedade muinasaegsest päritolust pole leidnud akadeemilist heakskiitu, pigemini pärinevad need ikkagi kesk- ja uusajast. Ja on ka kahtlane, kas Muinas-Eestit saab eraldi kultuurina eristada. Pigemini on selle koondnimetuse alla koondatud mitmeid erinevaid kultuure ja seda seetõttu, et need eksisteerisid Eesti alal enne, kui siia toodi nii keskaja Euroopale omane poliitiline süsteem kui ka kirjaoskus, mis muutis eelajaloolise ehk muinasaja ajalooliseks ajaks. Ka artiklis Muinas-Eesti olev väide eestlaste vägivaldsest ristiusustamisest ei pruugi vastata täielikult tõele, sest vähemalt Anti Selarti ja mitmete arheoloogide seisukohtade järgi oli suur osa eestlasi ristiusu vastu võtnud juba enne 13. sajandi alguse vallutust. Athanasius Soter 5. oktoober 2008, kell 13:01 (UTC)
Samuti on väga kahltane nimetada Eesti muinasmaakondadeks Adselet, Metsapoolet ja Valgatabalvet; esimesed kaks asusid pea täielikult tänase Läti alal ja vähemalt Metsapooles ei elanud erilisel määral ka muinaseestlasi, vaid hoopis liivlasi. Valgatabalve kohta pole aga üldse selge, mida Henrik selle nimetuse all mõtles ja enamik ajaloolasi tänapäeval ei pea seda kihelkonnaks, veel vähem maakonnaks, pigemini võis tegu olla mingisuguse poliitilises mõttes eikellegimaaga Pihkva ja Ugandi vahel.
Üldse näib, et Muinas-Eesti artiklites kumab vastu 1930. aastate Eesti rahvusliku ajalookirjutuse vaim, mis kujutas 13. sajandi eelset Eestit ette sisuliselt iseseisva riigina, ehkki tänase ajalooteaduse seisukohtade järgi seal maakondadeüleseid instantse (ka mitte üle-eestilist kärajat) tõenäoliselt ei olnud. Athanasius Soter 5. oktoober 2008, kell 13:09 (UTC)
Õige jah. Panin nõnda palju punkte kirja, et unustasin kõige tähtsama – sissejuhatuse tekst vajab ümberkirjutamist. iffcool 5. oktoober 2008, kell 16:58 (UTC)
olen paljuga ylalkirjeldatust päri, kuid rõhutaksin vajadust allikatele viidata. muinasaegse kultuuri ja yhiskonna kohta Eestis on vähe kindlat teada. viidata saab (ja tuleb viidata) ajaloolaste, arheoloogide, folkloristide, etnograafide jms autoriteetide mõjukaid seisukohti. mõistagi hõlmab muinasaeg ysna pikka aega, mis eelnes 13. sajandile.
Peko ja kynnipäeva muinasaegsusest kindlas kõneviisis rääkida on vist samuti liig (neist rääkivad viidatavad allikad peaksid minu arusaamist mööda olema uusaegsed, mitte muinas- ega keskaegsed). ja Maydelli põlvnemine muinaseesti ylikutest on kah väidetav, põhinedes mingil suulisel allikal või hinnangul, mida tuleks artiklis viidata. yldse on muinasaja kohta praegusel Eesti alal vast liigne midagi kindlas kõneviisis väita, kui jutt ei ole arheoloogiliste leidude kirjeldus.
1930ndate vaimus ajalookirjutuse seisukohti samas tuleks minu meelest kajastada, viidata ja viidatavate allikate toel kritiseerida. see 1930ndate vaim on nyydseks kindel osa praegusest eesti kultuurist ja kultuuriloost, sealt pärinevate arusaamade algupära ja allikaid tuleks selgitada.
leidub siin yldse huvilisi, kes Eesti muinasaega puutuvaid artikleid kõbida soovivad? Ohpuu 16. märts 2011, kell 13:19 (EET)[vasta]

Milleks siin see "näita uusi valikuid"? Pelmeen10 21. jaanuar 2011, kell 18:10 (EET)[vasta]

See on vist mõeldud nii, et kui sellele vajutada, vahetuvad valitud pilt ja valitud artikkel. Adeliine 16. märts 2011, kell 11:52 (EET)[vasta]

riigi mälestiste mall[muuda lähteteksti]

Kultuurimälestiste riikliku registri andmebaas http://register.muinas.ee/?menuID=monument, kas sellele saaks malliga viidata samamoodi kui on tehtud tuletornidega Veeteede ametile? suwa 29. märts 2011, kell 09:44 (EEST)[vasta]

Kas pead silmas sellist malli? 193.40.10.180 29. märts 2011, kell 16:58 (EEST)[vasta]