Pliinid

Allikas: Vikipeedia
Pliinid

Pliinid on vene köögile iseloomulikud pärmiga valmistatud pannkoogid. Sõna блин, esialgsel kujul млин, on tuletatud sõnast молоть (jahvatama).[1]

Pliine küpsetati Venemaal juba tõenäoliselt enne leiba, sest neid oli lihtsam valmistada.[1] Kujult ümmargused, sümboliseerisid nad päikest – elu allikat – ning olid asendamatud nii vastlatoiduna kui pulma- ja peielaual.[1]

Pliinide kohevus ja kergelt hapukas maitse on tingitud spetsiaalsest pärmi-tatrajahutainast. Samas võib pliine valmistada ka teistest teraviljajahudest, oluline on vedelikukoguse suhe tainakogusesse, mõlemaid peab olema võrdselt. Tainas valmistatakse 5–6 tundi enne küpsetamist ja pannakse kerkima. Küpsetamise hetkel peab tainas meenutama paksu hapukoort. Kohevama taina saamiseks segatakse hulka õlut ning munakollased ja vahustatud munavalged lisatakse eraldi.

Ehtsad vene pliine küpsetatakse spetsiaalsel malmpannil ning need pole kunagi teetassi alustaldrikust suuremad, enamasti veelgi väiksemad.[2]

Tatrajahupliine võib pakkuda nii soolaste kui ka magusate lisanditega. Vene pliinid valatakse üle sulavõiga ning soolalõhe või heeringa ja hapukoorega.[3] Üks vene köögi omapärasusi on kahtlemata asjaolu, et odavate ja lihtsate kartuli- või tatrapliinide ajalooline lisand on maailma üks kallemaid hõrgutisi – must kalamari ehk kaaviar.[2] Kevadisel ajal pakutakse pliine siia- või lõhemarjaga. Punast kalamarja serveeritakse koos peenestatud sibula, hapukoore ja terakese musta pipraga.[2] Kõrvale serveeritakse pits viina. [3]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 A. Muraškin, Maitsvad vene road, Valgus, 2008
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Pliinid – kingitus vene köögist
  3. 3,0 3,1 3,2 Nami-Nami retseptikogu, Pliinid