Piroti lahing

Allikas: Vikipeedia
Piroti lahing
Osa Serbia-Bulgaaria sõjast (1885)
Lahingud Piroti tänavatel
Toimumisaeg 27.-28. november 1885
Toimumiskoht Pirot, Serbia Kuningriik
Tulemus Bulgaaria võit
Osalised
Serbia Kuningriik Bulgaaria vürstiriik
Väejuhid või liidrid
Milan I Aleksander I
Väeüksused
Nišava armee Bulgaaria läänekorpus
Jõudude suurus
40 000 45 000
Kaotused
2000 haavatut ja surnut 2500 haavatut ja surnut

Piroti lahing (bulgaaria keeles: Битка при Пирот, serbia keeles: Битка код Пирота) toimus Serbia-Bulgaaria sõja ajal 26.–27. novembril 1885 Serbias Piroti linna lähedal. Lahingus osalesid Bulgaaria läänekorpus ja Serbia Nišava armee ning see lõppes Bulgaaria võidu ja vaherahu sõlmimisega. Lahing viis Bukaresti lepinguni, mis lõpetas Serbia-Bulgaaria sõja ja taastas rahu kahe riigi vahel.

Prelüüd[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Bulgaaria võitu Slivnitsa lahingus, 17.–19. novembril 1885, asus Bulgaaria armee vasturünnakule.[1] Bulgaaria väed võitsid serblasi Gurgulyati (19. novembril) ja Dragomani (22. novembril) juures ning jõudsid seejärel Piroti linnani[2], kus Serbia Nišava armee oli hõivanud kaitsepositsioonid linnast lääne pool asuval mäel.[1]

Lahing[muuda | muuda lähteteksti]

26. novembril alistasid bulgaarlased piiri ääres Serbia eelväed ja liikusid edasi Piroti suunas. Samal päeval kella 15.00 paiku ründasid Bulgaaria eelväed serblaste põhipositsioone, saavutades esmalt edu rinde vasakpoolsel tiival pärast seda, kui kapten Popovi üksus oli vallutanud Divani ja Cherni Vrah kõrgustikud. Paremal tiival taganes Serbia Šumadija diviisi 10. rügement, millele järgnesid kaks Pirotit kaitsma saadetud pataljoni. Vasakpoolsel tiival toimunud kokkupõrgetes kaotasid bulgaarlased 48 surnutena, 136 haavatutena ja 27 jäi kadunuks, serblased aga kaotasid 67 surnutena, 134 sai haavata ja 85 vangistati. Serblased olid halvasti varustatud ja ette valmistamata, kasutades vananenud Vene suurtükke, samas kui bulgaarlased kasutasid kaasaegset Saksa relvastust.[3]

27. novembri öösel koondasid serblased enda väed ja koidikul õnnestus neil Pirot bulgaarlastelt tagasi võita.[4] Major Gudževi kolonn ründas Šumadija diviisi ja bulgaarlastel õnnestus serblased Temska jõkke suruda. Šumadija diviisi taandumine sundis ka Drina diviisi tagasi tõmbuma. Ka vasakul tiival olid bulgaarlased edukad. Serblased suutsid siiski Piroti lõunaosas oma positsiooni ööni hoida.[4] Hiljem tõrjusid bulgaarlased serblased linnast välja ja ründasid Serbia armee positsioone Piroti linnast läänes.[5]

Tagajärjed[muuda | muuda lähteteksti]

Päev pärast võitu valmistus Bulgaaria armee jätkama edasitungi Niši linna, mis oli nende põhisihtmärk, kuid Austria-Ungari delegatsioon Bulgaaria pealinnas andis mõista, et kui Bulgaaria edasitung jätkub, sekkub Austria-Ungari sõtta Serbia poolel. Selle tulemusena sõlmiti samal päeval vaherahu.[4] 3. märtsil 1886 sõlmitud Bukaresti leping lõpetas sõja ja taastas sõjaeelse status quo.[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Hall, Richard C. (2014). War in the Balkans: An Encyclopedic History from the Fall of the Ottoman Empire to the Breakup of Yugoslavia. Bloomsbury Publishing. Lk 61. ISBN 978-1-61069-031-7.
  2. Пейчев, А.
  3. Barker, P. (2016). Horse, Foot and Guns Version 1.1. Lulu.com. ISBN 978-1-326-57118-4. Vaadatud 6. septembril 2020.
  4. 4,0 4,1 4,2 Harbottle, T.B. (2019). Dictionary of Battles: From the Earliest Date to the Present Time. Good Press. Lk 199.
  5. Tucker, S. (2010). A Global Chronology of Conflict. A Global Chronology of Conflict: From the Ancient World to the Modern Middle East. ABC-CLIO. Lk 1486. ISBN 978-1-85109-667-1.
  6. Goldstein, E. (2005). Wars and Peace Treaties: 1816 to 1991. Taylor & Francis. Lk 34. ISBN 978-1-134-89912-8.

Bibliograafia[muuda | muuda lähteteksti]

  • Атанасов, Щ. и др. Българското военно изкуство през капитализма, София, 1959, Държавно военно издателство при МНО
  • Димитров, И. , Съединението 1885 - енциклопедичен справочник, София, 1985, Държавно издателство „д-р Петърн"
  • Недевска, Е. , Шанов, С. Сръбско-българската война 1885. Сборник спомени , София, 1985, Военно издателство
  • Венедиков, Й. , История на доброволците от Сръбско-българската война 1885 година, София, 1985, Издателствое строволците на от. 181-190
  • Христов, Х. и др. Сръбско-българската война 1885. Сборник документи , София, 1985, Военно издателство