Philippe Hea

Allikas: Vikipeedia
Philippe Hea

Philippe Hea ehk Philippe III (prantsuse keeles Philippe le Bon; 31. juuli 139615. juuni 1467) oli Burgundia hertsog 1419–1467. Ta kuulus Valois' dünastia Valois-Burgundia kõrvalliini, mis valitses Burgundia hertsogkonda alates 1363. aastast. Philippe oli Jean Kartmatu poeg.

Philippe Hea oli Valois' dünastiast Prantsusmaa kuninga (1350–1364) ja Burgundia hertsogi (1361–1363) Jean II pojapoeg ning Valois' dünastia Valois-Burgundia kõrvalliini Burgundia hertsogi (1404–1419) Jean Kartmatu poeg.

Philippe'i ajal oli hiliskeskaegse Burgundia hertsogkonna õitseng, tänu edukale välispoliitikale sai ta Prantsusmaast sisuliselt sõltumatuks ning samas säilitas sellega ka suhteliselt head suhted. Tema poliitika oli suunatud Burgundia kuningriigi loomise suunas, ent kuna ta riigi osad jäid lõhestatuks ning Prantsusmaa kuningriik seisis sellele sammule otsustavalt vastu, siis see ei õnnestunud. Burgundia hertsog valitses ka Burgundia krahvkonda, mis oli Marguerite'i kaasavarana läinud 1405. aastal Burgundia hertsogi Jean Kartmatu valitsemise alla. Krahvkonda ja hertsogkonda valitseti taas personaalunioonis tema järeltulijate poolt Valois-Burgundia dünastiast kuni hertsog Charles Südi surmani 1477. aastal.

Burgundia maad aastal 1477
Prantsuse kuninga ja Inglise-Burgundia poolt kontrollitud alad 1435. aastal

Philippe sai troonile pärast seda, kui ta isa Jean Kartmatu, ilmselt Prantsuse troonipärija, dofään Charlesi käsul mõrvati. Seetõttu liitus ta 1420 Saja-aastases sõjas inglastega ning naitis 1423. aastal oma õe Anne, Inglise ja Prantsuse kuninga Henry VI nimel regendina Põhja-Prantsusmaa alasid valitsenud Henry V venna Bedfordi hertsogi Johniga.

Philippe Hea omandas järgnevalt suuri valdusi nii Prantsusmaal kui ka Madalmaades. Philippe Hea ostis aastal 1421 Namuri krahvkonna, päris aastal 1430 Brabanti ja Limburgi hertsogkonnad ning hõivas aastal 1432 Hainaut', Hollandi ja Zeelandi krahvkonnad ning aastal 1441 Luksemburgi hertsogkonna. Pärast Baieri-Straubingi hertsogi Wilhelm II surma aastal 1417 päris Hainaut' krahvkonna tema õetütar Jacoba, kes pidi aastal 1432 loovutama krahvkonna koos Hollandi krahvkonnaga Burgundia hertsogile Philippe Heale.

 Pikemalt artiklis Burgundia Madalmaad

1430. aastal abiellus ta kolmandas abielus Avisi dünastiast Portugali kuninga (1385–1433) João I tütre Isabeliga. 1430 rajas Philippe uue rüütliordu, Kuldvillaku ordu.

1435 sõlmis Philippe aga prantslastega Arras' leppe, millega liitus Prantsusmaaga inglaste vastu, saades vastutasuks täieliku sõltumatuse Prantsusmaast. Järgnevalt toetas Philippe aga troonipärijat Louis'd oma isa, kuningas Charles VII vastu ning püüdis temaga sõlmida liitu, mis tooks talle kuningatiitli. Kuid kui Louis XI 1463. aastal Prantsusmaa kuningaks (1461–1483) sai, ei tahtnud ta sellest plaanist kuuldagi. Nii ei õnnestunud Philippe'il oma suurimat unistust ikkagi teoks teha. Ta oli end küll Lääne suurhertsogiks kuulutanud, kuid see tiitel ei rahuldanud teda.

Philippe Hea plaanitses 1454 minna ristisõtta Osmanite riigi vastu, kuid ka see plaan ei teostunud kunagi.

Oma valitsusaja jooksul täiendas ja laiendas Philippe Hea oluliselt kuulsat Burgundia raamatukogu, millele olid aluse pannud tema kaks eelkäijat ja mis tänapäeval moodustab osa Bibliothèque Royale'ist Brüsselis; kultuurialal on see tema püsivaim saavutus. Ta soosis kunsti ja kunstnikke oma õukonnas ja tema tellitud raamatute illumineerijate hulka kuulusid Simon Marmion, Willem Vrelant, Loyset Liédet, Wavrini meister ja Jean Le Tavernier.

Eelnev
Jean Kartmatu
Burgundia hertsog
14191467
Järgnev
Charles Südi
Eelnev
Jean Kartmatu
Flandria krahv
14191467
Järgnev
Charles Südi


Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]