Perseiidid

Allikas: Vikipeedia

See artikkel räägib meteoorivoolust; vanakreeka mütoloogia tegelaste kohta vaata lehekülge perseiidid (mütoloogia)


Perseiidid on meteoorivool ehk tähesadu, mis tipneb igal aastal 12. augustil ning on jälgitav kuni kaks nädalat enne ja pärast seda (isegi juuli keskpaigast). Kõige paremini on neid näha siiski 11. augusti ja 14. augusti vahel[1].

Perseiide põhjustab Perseiidide pilv, mis paikneb piki Swifti-Tuttle'i komeedi orbiiti ja koosneb osakestest, mis on sellest komeedist eraldunud ajal, mil komeet möödus lähedalt Päikesest. Tähesadu on nähtav ajal, kui Maa läbib komeedi orbiidi.

Suurem osa sellesse pilve kuuluvast tolmust on umbes tuhat aastat vana. On ka noorem tolmuformatsioon, mis eraldus komeedist 1862. Alates umbes keskööst vastu 12. augustit 2004 (Eesti aja järgi) järgi võis näha sellesse kuuluvaid meteoore isegi tavalisest suurema langemissagedusega. Meteooride sagedus võis ulatuda 200 meteoorini tunnis.

Perseiidide radiant on Perseuse tähtkujus. Swift-Tuttle'i komeedi orbiidi asendi tõttu on perseiidid jälgitavad peamiselt põhjapoolkeral.

Tähesadu on paremini jälgitav suurtest linnadest eemal, kus puudub linna valguskuma.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Intervjuu astronoom Tõnu Viik'iga välja otsitud 17.08.10