Peeter Burk
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Detsember 2022) |
| Peeter Burk | |
|---|---|
 Peeter Burk (2008) | |
| Sünniaeg | 10. august 1965 |
| Alma mater | Tartu Ülikool |
| Elukutse | keemik |
| Organisatsioonid | Tartu Ülikool |
Peeter Burk (sündinud 10. august 1965) on eesti keemik ja õppejõud.
Haridustee ja akadeemiline töö[muuda | muuda lähteteksti]
Peeter Burk lõpetas 1990. aastal Tartu Ülikooli keemia erialal. 1994. aastal kaitses Burk keemiadoktori kraadi. Oma doktoritöös uuris ta gaasifaasiliste hape-alusreaktsioone.[1]
Õpingute ajal ehk aastatel 1993–1994 töötas ta keemia osakonnas keemikuna. 1994. aastal töötas Burk Tartu Ülikoolis analüütilise keemia lektorina ning kuni seejärel kuni 2003. aastani analüütilise keemia dotsendina. 2003. aastal valiti Burk keemilise füüsika professoriks.[1] 2004–2007 oli Burk Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna dekaan ning 2008–2016 loodus- ja tehnoloogiateaduskonna dekaan[2]. Ta oli LOTE ehk loodus- ja täppisteaduste valdkonna loomise juures, kui Tartu Ülikoolis viidi läbi struktuurimuudatusi, ning alates 1. jaanuarist 2016 on Burk Tartu Ülikooli esimene loodus- ja täppisteaduste valdkonna dekaan.[2][3][1]
Peeter Burki õpetatavad kursused[muuda | muuda lähteteksti]
- Keemia alused
- Kaasaegse orgaanilise keemia meetodid
- Biomolekulaarne katalüüs ja signaaliülekanne
- Solvendiefektid keemias
- Laboratoorsed projektid
Burk on end täiendanud Hispaanias, Prantsusmaal ja Saksamaal[3]. 1998. aastal pälvis ta Alexander von Humboldti nimelise stipendiumi ning töötas Saksamaal Erlagen-Nürnbergi Ülikoolis orgaanilise keemia instituudis. Aastatel 1998, 2012 ja 2016 oli Burk külalisprofessor Prantsusmaal Nice'i ülikoolis.[1]
Peeter Burk oli 2005–2014 Eesti Keemiaseltsi asepresident ning 2009–2018 KBFI (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut) teadusnõukogu liige[1]. Ta on olnud ka paljude ekspertkomisjonide, hindamiskogude ja rahvusvaheliste teadusürituste korralduskomiteede liige[3].
Teadustöö ja uurimisvaldkonnad[muuda | muuda lähteteksti]
Peeter Burk on teadustöödes keskendunud järgmistele teemadele:
- kvantkeemia ja selle rakendused keemiliste protsesside modelleerimisel
- keto-enoolsed tasakaalud
- happe-aluse tasakaalud
- metalliühendite moodustumine
- solvendiefektide kvantkeemiline modelleerimine
- fotoelektronspektrite kirjeldamine
- tseoliitide struktuur
- ülihapete ja ülialuste keemia küsimused
- metallorgaanilised nuustikkud, mida kasutatakse eri gaaside ja ühendite salvestamiseks[3]
Publikatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]
Burk on rohkem kui 120 teaduspublikatsiooni autor[3].
Ta on toimetanud kõrgkooliõpiku "Keemia alused", mis ilmus eesti keelde tõlgituna 2013. aastal[3].
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1997 Eesti Vabariigi riikliku teaduspreemia keemia ja molekulaarbioloogia alal[1].
- 2015 Tartu Ülikooli suur medal[4].
- 2020 Tartu Ülikooli medal[5]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Peeter Burk. (2021). Eesti Teadusinfosüsteem. https://www.etis.ee/CV/Peeter_Burk/est
- ↑ 2,0 2,1 Paulus, S. (2015, 1. okt). TÜ loodus- ja täppisteaduste valdkonna dekaaniks valiti Peeter Burk. ERR. Novaator. https://novaator.err.ee/257744/tu-loodus-ja-tappisteaduste-valdkonna-dekaaniks-valiti-peeter-burk
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 Peeter Burk – 50. (2015, september). Universitas Tartuensis. https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/1541
- ↑ "Tartu Ülikooli suure medali kavalerid". Vaadatud 3.12.2022.
- ↑ "Tartu Ülikooli medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 6.12.2022.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Peeter Burk Eesti Teadusinfosüsteemis
