Panay

Allikas: Vikipeedia
Panay on kaardil tähistatud numbriga 4.
Panay, selle külje all olev Guimaras ja Negrose põhjaosa nende vahel oleva Guimarase väinaga

Panay on saar Filipiinide keskosas Visayani saarestikus.

Panayst edelasse jääb Sulu meri, põhja Sibuyani meri ja itta Visayani meri.[1]

Saar kuulub Lääne-Visayase piirkonda ning jaguneb Aklani provintsi, Antique provintsi, Capizi provintsi ja Iloilo provintsi vahel.

Lääne-Visayase piirkonda kuuluvad ka paljud Panay lähissaared: loodesse jäävad Semirara ja Caluya ning kagusse jääv Guimaras ja selle taga olev Negros, millest Lääne-Visayasi kuulub küll ainult Panay-poolne osa. Panayst kirdesse jääv Masbate kuulub Bicoli piirkonda. Teised lähisaared, põhja jäävad Sibuyan, Romblon ja Tablas, loodesse jäävad Mindoro ja Ilin, läände jäävad Cuyo saared ja selle taga olev Palawan ning edelasse jäävad Cagayani saared kuuluvad MIMAROPA piirkonda.[1]

Panay saar on kolmnurkse kujuga. Kolm peamist neeme osutavad edelasse, loodesse ja kirdesse. Suuri lahtesid saarel ei ole. Panay laht ei ole õige laht, vaid Panay, Negrose ja Guimarase saare vahele jääv Sulu mere osa. [1]

Saare pindala on 11 515 km²[viide?] või 12 011 km²[viide?] või 12 297,1 km²[viide?].

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Panay lääneosa on mägine, idaosa tasane. Läänerannikul asub saare kõrgeim mägi, 2090 m kõrgune Madja-as.[1]

Saarel on palju jõgesid, sealhulgas Akean, Banica, Iloilo ja Panay. Jõed on lühikesed.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Panayl oli 2007. aasta rahvaloenduse järgi 3 973 877 elanikku. Rahvastiku tihedus on 330,85 km² (2007).

Saarel elavate rahvuste seas on aitad ning visaialased[viide?] (inakeanonid), kapisnonid[viide?], kalujanonid[viide?], hiligainonid ja kinaraiad).

Panay suurimad linnad on rohkem kui 100 tuhande elanikuga Iloilo kagurannikul ja Roxas põhjarannikul. Rohkem kui 10 tuhat elanikku on veel põhjarannikul olevas Kalibos, loodetipus olevas Manoc-Manocis ja edelarannikul olevas San Jose de Buenavistas.[1]

Panayl ei ole raudteed. Linnu ühendavad omavahel maanteed. Kuna suurimad asulad on rannikul, siis kulgevad ka suurimad maanteed saare rannikul.[1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Panay pärismaalased on aitad. Malailased saabusid saarele 12. sajandil. Eurooplaste jaoks avastas saare bask Miguel López de Legazpi 1569.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]