Aukoodeks

Aukoodeks on reeglistik, mille abil hinnatakse kellegi ausust tema tegevusalal.

Aadlike aukoodeks oli aadlike üldine käitumisreeglistik, mis määratles piirangud, mida aadlik pidi täitma. Aukoodeksi järgija oli auväärne, samuti perekond, mis oli seda kaua aega täitnud. Aadlik pidi aukoodeksit täitma ka eraelus.

Aadliaja lõpus, uusaadli tekkides omas aukoodeks järjest väiksemat mõju ja asendus järk-järgult etiketiga. Samas perioodis tekkis maksusüsteem (varem rakendati mõnikord ajutisi maksusid sõjaperioodil).

Aadlike aukoodeks käsitles järgmisi valdkondi:

• Sõjaeetika (millal tohib sõda alustada, millal tuleb võiduseisus võidust loobuda, millal tuleb võimaldada vaherahu)
• Eetika (kuidas käituda igapäevaelus; keda toetada; kuidas asjadesse suhtuda)
• Haridus
• Duellireeglid (vastane valib relvad; kasutada tuleb samu relvi, mida vastane, aga paremini jne...) – hilisem tuletis sõjaeetikast, kaheldava väärtusega kuivõrd tegu on üldistuse ja kirjapandud reeglitega, ent annab hea lihtsustatud pildi sõjakoodeksist
• Valitsemise reeglid
• Ja muu

Kuna autunnet peeti paljuski kaasasündinud omaduseks, võis reaalne aus tegutsemine erineda suvalise kirjutatud aukoodeksi sisust, olla sellega vastuolus.

Aukoodeksi eesmärgid:

• Võimaldada rahulikku elu
• Määratleda üldine seadusandlus, mis on kirjutatud seadusest kõrgemal (kuna aadlikel oli õigus kirjutatud seadusi oma aladel muuta, siis pidi olema miski nendest kõrgemal, mille järgi teised võisid mõnele asjale näiteks sõjaga reageerida)
• Võimaldada tegevuse tulemuslikkus (suurem osa aukoodeksit oli mõeldud pigem tegevusjuhendite kui seadustena)