Otsekülv
Otsekülv[1] on põllukultuuride viljelusviis, kus kultuurid (näiteks teravili, õlikultuurid, heintaimed jt) külvatakse eelneva kultuuri kõrde, mida enne külvi ei ole haritud.
Tehnoloogia põhiagregaadiks on külvik. Maailmas võeti see tehnoloogia kasutusele 1950. aastatel, kui õpiti umbrohtu tõrjuma keemiliste preparaatidega, mis ei pidurdanud kultuurtaimede kasvu. XXI sajandi alguses kasutati otsekülvi maailmas enam kui 72 miljonil hektaril. Otsekülvi rakendati ulatuslikult Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Uus-Meremaal, Austraalias, Argentinas ja mõnevõrra ka Euroopas.
Eestis hakati otsekülvitehnoloogiat tootmises kasutama 2000. aastal. Julgust katsetada andsid Soome põllumehed, kes olid teravilja kasvatades edu saavutanud ning töötanud selleks välja spetsiaalse külviku.
Otsekülv nõuab vähem tööjõudu ja otsekülviga külvatud taimede viljad võivad kiiremini valmida. [2]
Otsekülvi eripära[muuda | muuda lähteteksti]
Otsekülv ilma eelneva kultiveerimiseta tähendab külvi, kus mulda haritakse minimaalselt ja säilib mulla niiskus. Hea mikrokliima loovad eelmise kultuuri koristusjäägid, need pakuvad ka uutele taimedele kaitset külma ja tuule eest, ning oluliselt väheneb erosioon ja sellega seotud toitainete äravool.[3]
Kui kasutada otsekülvi tehnoloogiat, siis on alati mõistlikum kombikülvata. See teeb toitained taimedele otseselt kättesaadavamaks isegi siis, kui pärast külvi otseselt vihma ei saja, nii on tagatud kindlam tärkamine. Samuti säästab see tööaega, tekitab vähem mullatihest ja on majanduslikult kasulikum.
Otsekülvi jaoks on oluline on korralik viljavaheldus, kus teraviljad vahekultuuridega vahelduvad. Oluline on, et muld oleks võimalikult vähe tallatud ja pind võimalikult tasane, et sellele oleks hea koristusjäägid ühtlaselt laiali jaotada.
Näpunäited otsekülviks[muuda | muuda lähteteksti]
Enne seemnete külvamist veenduge, et külvimaa oleks umbrohuvaba. Seemneid tuleks külvata kolm korda sügavamale kui nende ümbermõõt. Seemned tuleks suruda õrnalt niiskesse pinnasesse, et need omavahel kokku puutuksid. Samuti vajavad mõningad seemned valgust. Pöörake erilist tähelepanu pakil olevale teabele, millal külvata. Mõned seemned või seemikud ei kannata külma, mõned aga nõuavad idanemiseks külma perioodi.[4]
Otsekülviga külvatavaid köögivilju[muuda | muuda lähteteksti]
Uba, peet, porgand, hernes, redis, spinat, naeris, suvikõrvits, melon.[5]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ [1][alaline kõdulink] "Minimeeritud mullaharimine ja otsekülv", Peeter Viil. Vaadatud 09.05.2020
- ↑ http://www.knowledgebank.irri.org/step-by-step-production/growth/planting/direct-seeding
- ↑ [2] Vaderstadi külvikust. Vaadatud 09.05.2020
- ↑ https://www.thespruce.com/what-is-direct-seeding-or-direct-sowing-1403094
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. august 2020. Vaadatud 12. mail 2020.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)