Oskuskeelekorraldus

Allikas: Vikipeedia

Oskuskeelekorraldus on oskussõnavara ja laiemalt oskuskeele lingvistiline uurimine ning praktiline keeleline töö terminoloogia heaks. Selline ühe allkeele korraldus on üldise keelekorralduse osa.[1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Oskuskeelt ja oskussõnavara ehk terminoloogiat hakati Eestis teadlikumalt arendama 19. sajandil. Silmapaistva panuse eestikeelse erialasõnavara arendamisel on andnud eesti rahvusliku liikumise suurkujud Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Carl Robert Jakobson.[2]

Oskuskeelekorralduse põhimõtted[muuda | muuda lähteteksti]

  • Keel ei ole ainult suhtlus- või väljendus-, vaid ka tunnetusvahend.
  • Mis tahes eriala oskussõnavara loomine ja oskuskeele korraldamine on kõigepealt vastavat eriala käsitleva teaduse probleem.
  • Oskussõnade tuletamisel tuleb säilitada kriitiline suhtumine lähtekeele terminoloogiasse.
  • Terminite tuletamisel saadakse häid tulemusi, kui peetakse silmas eeskätt terminisüsteeme, mitte üksiksõnu, ja eelistatakse produktiivsemaid sõnakujusid.
  • Oskuskeeles taotletakse vältida nii terminite mitmetähenduslikkust kui ka samatähenduslike oskussõnade rohkust ehk sünonüümiat.

Näiteks on majandusalase sõnavara loomine ja korraldamine majandusteadlaste ülesanne. Parimaid tulemusi annab aga tihe koostöö majandus- ja keeleteadlaste vahel.[3]

Oskuskeelekorralduse eesmärgid[muuda | muuda lähteteksti]

  • arendada Eestile oluliste teadus-, tehnika- ja majandusharude ning huvialade oskussõnavara
  • saavutada kõigi valitsusasutuste osalus oma valdkonna terminivara arendamises
  • toetada riiklikult terminoloogiatöö eri vorme
  • tagada oskuskeeleinfo võimalikult lai levik ja eestikeelse oskussõnavara kasutamine
  • anda erialaspetsialistidele ja filoloogidele oskuskeelekoolitust kõrgkooliõppe osana või täiendusõppena, edendada terminoloogiapõhimõtete uurimist ja arendamist
  • soodustada eri asutuste terminoloogiakoostööd, eriti Eesti asutuste koostööd Euroopa Liidu asutustes töötavate ametnikega
  • osaleda rahvusvahelises terminoloogia koostöös ja selle alases rahvusvahelises teadustegevuses

Põhitäitjad on Haridus- ja Teadusministeerium ning teised ministeeriumid, Eesti Keele Instituut, Eesti Terminoloogia Ühing, Eesti Rakenduslingvistika Ühing, kõrgkoolid.[4]

Eesti Terminoloogia Ühing[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Keele Instituudi ja Eesti Õigustõlkekeskuse algatusel loodi oskussõnavara arendamiseks 2001. aastal Eesti Terminoloogia Ühing, mis lõpetas tegevuse 2015. aastal.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Tiiu Erelt (1982). Eesti oskuskeel. Tallinn: Valgus. Lk 135.
  2. Rein Kull (2000). Kirjakeel, oskuskeel, üldkeel. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 53.
  3. Uno Mereste (2000). Oskuskeel ja seaduste keeleline rüü. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 84–87.
  4. "Eesti keele arengukava 2011–2017" (PDF). Vaadatud 07.01.2019.[alaline kõdulink]