Oskuskeelekorraldus
Oskuskeelekorraldus on oskussõnavara ja laiemalt oskuskeele lingvistiline uurimine ning praktiline keeleline töö terminoloogia heaks. Selline ühe allkeele korraldus on üldise keelekorralduse osa.[1]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Oskuskeelt ja oskussõnavara ehk terminoloogiat hakati Eestis teadlikumalt arendama 19. sajandil. Silmapaistva panuse eestikeelse erialasõnavara arendamisel on andnud eesti rahvusliku liikumise suurkujud Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Carl Robert Jakobson.[2]
Oskuskeelekorralduse põhimõtted[muuda | muuda lähteteksti]
- Keel ei ole ainult suhtlus- või väljendus-, vaid ka tunnetusvahend.
- Mis tahes eriala oskussõnavara loomine ja oskuskeele korraldamine on kõigepealt vastavat eriala käsitleva teaduse probleem.
- Oskussõnade tuletamisel tuleb säilitada kriitiline suhtumine lähtekeele terminoloogiasse.
- Terminite tuletamisel saadakse häid tulemusi, kui peetakse silmas eeskätt terminisüsteeme, mitte üksiksõnu, ja eelistatakse produktiivsemaid sõnakujusid.
- Oskuskeeles taotletakse vältida nii terminite mitmetähenduslikkust kui ka samatähenduslike oskussõnade rohkust ehk sünonüümiat.
Näiteks on majandusalase sõnavara loomine ja korraldamine majandusteadlaste ülesanne. Parimaid tulemusi annab aga tihe koostöö majandus- ja keeleteadlaste vahel.[3]
Oskuskeelekorralduse eesmärgid[muuda | muuda lähteteksti]
- arendada Eestile oluliste teadus-, tehnika- ja majandusharude ning huvialade oskussõnavara
- saavutada kõigi valitsusasutuste osalus oma valdkonna terminivara arendamises
- toetada riiklikult terminoloogiatöö eri vorme
- tagada oskuskeeleinfo võimalikult lai levik ja eestikeelse oskussõnavara kasutamine
- anda erialaspetsialistidele ja filoloogidele oskuskeelekoolitust kõrgkooliõppe osana või täiendusõppena, edendada terminoloogiapõhimõtete uurimist ja arendamist
- soodustada eri asutuste terminoloogiakoostööd, eriti Eesti asutuste koostööd Euroopa Liidu asutustes töötavate ametnikega
- osaleda rahvusvahelises terminoloogia koostöös ja selle alases rahvusvahelises teadustegevuses
Põhitäitjad on Haridus- ja Teadusministeerium ning teised ministeeriumid, Eesti Keele Instituut, Eesti Terminoloogia Ühing, Eesti Rakenduslingvistika Ühing, kõrgkoolid.[4]
Eesti Terminoloogia Ühing[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti Keele Instituudi ja Eesti Õigustõlkekeskuse algatusel loodi oskussõnavara arendamiseks 2001. aastal Eesti Terminoloogia Ühing, mis lõpetas tegevuse 2015. aastal.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Tiiu Erelt (1982). Eesti oskuskeel. Tallinn: Valgus. Lk 135.
- ↑ Rein Kull (2000). Kirjakeel, oskuskeel, üldkeel. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 53.
- ↑ Uno Mereste (2000). Oskuskeel ja seaduste keeleline rüü. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 84–87.
- ↑ "Eesti keele arengukava 2011–2017" (PDF). Vaadatud 07.01.2019.[alaline kõdulink]