Olemus

Allikas: Vikipeedia

Olemus (vanakreeka keeles ousia, ladina keeles essentia, saksa keeles Wesen) on filosoofias enamasti see, mis jääb asja muutudes samaks, olles asjale olemuslikuks.

Enamasti leitakse filosoofias, et olemus ei ole tabatav puhtalt meeltetaju abil.

Olemus saab esimest korda keskseks mõisteks Platoni filosoofias. Skolastikas kasutatav ladinakeelne termin essentia ('olev-us') on moodustatud Platonil ja Aristotelesel kasutusel olnud termini ousia ('olev-us') eeskujul. (See sõna on skolastikas siiski enamasti tõlgitud ladina sõnaga substantia 'substants'.) Enamik sõna "olemus" tähendusi filosoofia ajaloos lähtub nendest mõistetest.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]