Naatriumlamp

Allikas: Vikipeedia
Kõrgrõhu-naatriumlamp

Naatriumlamp on gaaslahenduslamp, mis kasutab valguse tekitamiseks ergastatud olekus naatriumi. Naatriumlampe on kahtliiki: madalrõhu- ja kõrgrõhu-naatriumlamp.

Naatriumlampe kasutatakse laialdaselt tänavavalgustuses suure valgusvoo tõttu.

Tööpõhimõte[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lambi kõige jahedamas osas asub pisut naatriumi ja elavhõbeda sulamit NaHg2. Sellest eraldub lampi naatriumi- ja elavhõbedaaur. Sellest aurust lastakse läbi elektrikaar. Auru temperatuuri määrab elektrikaare võimsus: mida võimsam vool lambist läbi lastakse, seda kuumem on aur. Mida kõrgem on auru temperatuur, seda suuremat rõhku ta lambile avaldab. See omakorda vähendab lambi takistust ja lampi läbiv vool suureneb veelgi.

Lamp lakkab töötamast siis, kui kogu naatriumi-elavhõbeda segu on ära aurunud ja kogu aur lambist kadunud. Kuna lambid on õhutihedad, siis juhtub see väga aeglaselt. Keskmise lambi kasutuskestuseks hinnatakse 20 tuhat tundi.

LPS Osrmam 35W

Madalrõhu-naatriumlamp[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madalrõhu-naatriumlampide eelis on suur valgusvoog (200 lm/W). Need lambid toodavad peaaegu monokroomset valgust lainepikkusega keskmiselt 589,3 nm. Täpsemalt öeldes on sellel valgusel kaks väga lähestikku paiknevat domineerivat spektrijoont lainepikkustega 589 ja 589,6 nm. Sellepärast ongi madalrõhu-naatriumlambid kõige tõhusamad elektrilised valgusallikad, et nende toodetava valguse lainepikkus on inimsilma maksimaalse valgustundlikkuse lähedal.

Madalrõhu-naatriumlampidega valgustatud objektide värve on raske eristada, sest neid näeb üksnes kitsa kollase valguse laineribas.

HPS Osram 150W

Kõrgrõhu-naatriumlamp[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõrgrõhu-naatriumlampidel on väiksem valgusvoog (150 lm/W). Nende valguskiirgus koosneb mitmesuguse lainepikkusega kiirgusest, seetõttu moonduvad värvid vähem.

Need lambid kiirgavad sisselülitamisel alguses tumeroosat ja pärast soojenemist roosakasoranži valgust. Mõned lambid kiirgavat puhasvalget kuni sinakasvalget valgust. Selle põhjuseks on arvatavasti elavhõbeda kuma, enne kui naatrium on korralikult soojeneda jõudnud.

Naatrium ja elavhõbe on mõlemad keemiliselt väga aktiivsed. Sellepärast valmistatakse lambi nendega kokku puutuvad osad poolläbipaistvast alumiiniumoksiidist.

Kõrgrõhu-naatriumlambis kasutatakse käivitusgaasina ksenooni, mis on kõige madalama ioniseerimispotsentsiaaliga ja kõige väiksema soojusjuhtivusega mitteradioaktiivne väärisgaas. Kõik väärisgaasid on keemiliselt inertsed ega osale lambi sees keemilistes reaktsioonides. Väike soojusjuhtivus vähendab soojuskadusid, kui lamp parajasti töötab. Madala ioniseerimispotentsiaali tõttu on gaasi katkepinge suhteliselt madal, mis võimaldab lampi kergesti käivitada.


Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]