Mustand:Satelliitmõõdistamine

Allikas: Vikipeedia

Satelliitmõõdistamine on üks kaugseire vorme, kus geopositsioneerimise andmeid kogutakse Maa orbiidil olevate tehiskaaslaste ehk satelliitide abil. Näiteks põhineb GPS-i töö satelliitmõõdistamisel saadud andmetel.

Mõõdistamine[muuda | muuda lähteteksti]

Satelliidiga on võimalik kiiresti ja tõhusalt koguda teavet Maa ja seda ümbritseva atmosfääri kohta. Tulemuste põhjal on võimalik vaadelda maapinna tunnuseid, reljeefe ja erinevaid objekte, näiteks hooneid, mägesid, põlde jms. Satelliit on varustatud sensorite, optilise kaamera ja spektromeetriga. Satelliit kiirgab elektromagnetlaineid, mis peegelduvad maapinnalt tagasi, luues reljeefse pinna pildi. [1]

Satelliitmõõdistamiseks on kolm meetodit:

  1. Maalt kosmosesse – kosmose vaatlemine maapealsete seadmetega;
  2. kosmosest Maale – Maa vaatlemine satelliidilt;
  3. kosmosest kosmosesse – satelliitide omavaheline jälgimine.

Kasutusvaldkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Satelliitmõõdistamist rakendatakse paljudes valdkondades, mis hõlmavad suuri maa-alasid, näiteks kartograafias, põllumajanduses, geoloogias, geodeesias ja infrastruktuuri arendamises. [2]

  • Kartograafias aitavad satelliitpildid koostada kaarte maapinna tunnuste, taimkatte ja maakasutuse kohta.
  • Põllumajanduses võimaldab satelliitmõõdistamine hinnata maaressursse, näiteks kuidas on maapind muutunud metsaraiete tagajärjel, või analüüsida veekogude seisundit.
  • Satelliitmõõdistamine võimaldab ka jälgida keskkonnaseisundit, millest tulenevalt on võimalik ennetada loodusõnnetusi, näiteks üleujutusi, maavärinaid, metsatulekahjusid jne.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Satelliitmõõdistamine sai alguse 1957. a, kui orbiidile saadeti esimene Maa tehiskaaslane Sputnik 1. Satelliit Landsat 1 oli aga esimene vaatlussatelliit, mille eesmärk oli koguda teavet Maa maismaa kohta. Landsat 1 oli samuti satelliit, mis kandis Multispectral Scannerit. Esimene spetsiaalne geodeetiline satelliit oli ANNA-1B, mis kandis esimest Ameerika Ühendriikide välja töötatud SECOR instrumenti.[3]

GPS-i väljatöötamine Ameerika Ühendriikides 1980ndatel aastatel võimaldas täpset navigeerimist ja positsioneerimist ning sai peagi geodeesia standardseks tööriistaks. 1980ndatel ja 1990ndatel aastatel hakati satelliitmõõdistamist kasutama geodünaamiliste nähtuste jälgimiseks. 1990ndatel aastatel keskenduti geodeetiliste võrkude arendamisele. Maa gravitatsioonivälja mõõtmiseks saadeti 2000ndatel aastatel teele 7 satelliiti. [4]

  1. Ellmann, Artu; Kall, Tarmo; Kollo, Karin; Liibusk, Aive (2022). GNSS - globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem geodeetilise täpsusega asukohamääranguks : õpik kõrgkoolidele. Tartu. ISBN 978-9916-669-73-0.
  2. "EGNOS Applications". www.euspa.europa.eu (inglise). 20. august 2011. Vaadatud 22. aprillil 2024.
  3. "ANNA 1A, 1B". Gunter's Space Page (inglise). Vaadatud 29. aprillil 2024.
  4. "Satellite Measurements | Encyclopedia.com". www.encyclopedia.com. Vaadatud 22. aprillil 2024.