Mustand:Palveõde (béate)
Palveõde (prantsuse keeles béate) oli naine, kes kuulus 17. sajandil Prantsusmaal Velay ja Forez piirkonnas lapsi harinud ja neile usku õpetanud naiste institutsiooni. 19. sajandil oli Prantsusmaal ohtralt palveõdesid ja nad õpetasid tüdrukutele Puy niplispitsitehnikat.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Palveõdede institutsioon eksisteerib juba 17. sajandist. Anne-Marie Martel asutas 1665. aastal Puy-en-Velay’s Tütarlaste Haridusühingu (Filles de l'Instruction). Palveõed olid laialt levinud Velay ja Forez provintsides, Ardèche’is, Haute-Loire’is ja ümbritsevates piirkondades. Mitmete sajandite kestel kinnistus nendes piirkondades protestantism, usuline rivaalitsemine muutis piirkonna ebakindlaks ja vastureformatsioon püüdis takistada protestantismi arengut, tuues küladesse ristiusuõpetuse. Abt Tronson, Puy ususeminaride juht, palus Anne-Marie Martelil harida noori tüdrukuid, kes läheksid Velay küladesse katekismust õpetama ja lapsi harima. Nendes mägistes piirkondades oli see edasiliikumine tüdrukute hariduses.[1]
Prantsuse revolutsiooni määrused peatasid palveõdede tegevuse ja nad pidid end varjama. Salaja praktiseerisid nad niplamist.[2]
19. sajandil olid palveõed esindatud Velay maapiirkondades. Haute-Loire’i arhiivis on nende arvuks registreeritud 790.[3] Sajandi lõpus seati kahtluse alla nende õpetamispädevus, kuna nende haridustase näis ebapiisav.[4] See oli ajajärk, mil Prantsusmaa pani paika riigihariduse. 1905. aastal kaotati usukongressi peamaja, mis palveõdesid välja koolitas.[5]
Roll[muuda | muuda lähteteksti]
Palveõed olid vallalised naised, kes läbisid kahe aasta jooksul Puy novitsiaadis baaskoolituse. Neil oli tähtis sotsiaalne roll: nad olid samaaegselt õpetajad, kes õpetasid lapsi lugema, kirjutama ja arvutama; nende tähtsus usuõpetuses oli üldtuntud; nad hooldasid haigeid oma abinõuga ja palvetasid surijate eest. Külaelanikud kogunesid õhtuti palveõe majas ehk kogudusemajas. Kogunemised naabritega olid couvige’id, kus naised valmistasid pitsi. Palveõed võimaldasid noortele tüdrukutele Puy pitsitehnika õpetamist. Nende töid ostsid vahendajad (leveuses), kes kauplesid Puy-en-Velay kaupmeestega. Palveõdesid peetakse niplispitsi elushoidjateks.
Riietus[muuda | muuda lähteteksti]
Palveõed kandsid musta villast rüüd, valget peakatet ja väikest hõberisti. Nende riietus sarnanes nunna rüüle, kuigi nad ei kuulunud vaimulikku ordusse. Nad olid ilmikud, kes ei olnud andnud usuvannet.
Palveõdede majad[muuda | muuda lähteteksti]
Kõikides Velay külades oli näha üht väikest madalat maja, mis kandis kella: see oli palveõe maja.[6] Palveõe maja kutsuti kogudusemajaks. Palveõde oli küla võõrustaja, kellele ehitati maja, mida sisustati ja hooldati. Talle viidi puid, toitu, natuke raha vastutasuks tema teenustele, vastavalt kohalike ressurssidele, kuid ta elas üsna viletsalt. Ta elas maja teisel korrusel, esimest korrust kasutati klassiruumina ja kogunemiseks. Hoone ristiga püstakul asetses väike kell, mille helin korraldas külaelu.
-
Palveõe maja Estables´i külas -
Palveõe maja Clauze külas -
Palveõe maja Civeyraci külas
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Lagier, René (1979). Une institution vellave : les Béates : in Cahiers de la Haute-Loire 1979, Le Puy-en-Velay, Cahiers de la Haute-Loire (prantsuse).
- ↑ "Dentelle du puy : site officiel du Centre d'Enseignement de la Dentelle au Fuseau - le Puy-en-Velay - La Dentelle du Puy - L'historique". archive.wikiwix.com. Vaadatud 22. detsembril 2023.
- ↑ "Registre des béates de Haute-Loire (1 T 76)". archive.wikiwix.com.
- ↑ Rayot, Émile. "Beates". IFE (prantsuse).
- ↑ "Cahiers de la Haute-Loire : revue d'études locales". Gallica (prantsuse). 1979.
- ↑ "EN FLANANT A TRAVERS LA FRANCE, BOURGOGNE, BOURBONNAIS, VELAY ET AUVERGNE par HALLAYS ANDRE: bon Couverture souple (1924) | Le-Livre". www.abebooks.fr (prantsuse).