Munandimanus

Allikas: Vikipeedia

Munandimanus (epididymis) on isaslooma paariline sisesuguelund. Munandimanused, mis paiknevad munandi juures, on enamikel amniootidel.[1]

Munandimanused arenevad Wolffi juhadest. Munandimanused on sõltuvad androgeenidest ja östrogeenist.

Roomajatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madudel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madudel paikneb munandi ja munandimanusepea vahel lisakanal. Munandimanuses toimub isassugurakkude küpsemine ja säilitamine. Munandimanuse piirkonnas paikneb keerdunult munandimanusejuha.

Imetajatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paljudel imetajatel koosneb munandimanus munandimanusepeast,- kehast, ja -sabast.[2]

Inimene[muuda | redigeeri lähteteksti]

Täiskasvanud mehe munand koos munandimanusega:
A) munandimanusepea;
B) munandimanusekeha;
C) munandimanusesaba;
D) seemnejuha.

Inimesel eristatakse elundil kolme piirkonda[3]:

Funktsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Seemnerakud, mis sisenevad munandimanusepea piirkonda küpsevad (nad ei suuda veel ujuda), neid toidetakse munandimanuses nõrega ja küpsemana liiguvad nad edasi.[4] Seemnepurske ajal liiguvad seemnerakud munandimanuse alumise osa piirkonnast, mis toimib seemnerakkude reservuaarina, seemnejuhadesse.

Munandimanuses funktsioneerivad vere- ja närvivarustus ning lümfivool.

Patoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Levinuim haiguslik seisund on munandimanusepõletik ehk epididümiit. Kuid esineb ka mitmeid healoomulisi kasvajaid nagu kaasasündinud von Hippel-Lindau sündroomi (RHK-10 ja ICD-10Q85.8)[5], mille korral kasvajakolle paikneb munandimanuse piirkonnas.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]