Muşţafá ‘Abd al-Jalīl

Allikas: Vikipeedia
Muşţafá ‘Abd al-Jalīl

Muşţafá ‘Abd al-Jalīl (araabia keeles مصطفى عبد الجليل‎; sündinud 1952 Al-Bayḑā’s) on Liibüa poliitik. Ta oli alates 2011. aasta 5. märtsist Liibüa kodusõjas Mu‘ammar al-Qadhdhāfīle vastanduva Rahvusliku Üleminekunõukogu esimees. 9. augustil 2012 andis ta võimu üle Liibüa Rahvuskongressi esimehele Mohammad Magariafile. 2007. aastast kuni Qadhdhāfī vastase ülestõusu puhkemiseni 2011. aasta veebruaris oli ta Liibüa justiitsminister.

Nooruses on ‘Abd al-Jalīl mänginud Al-Bayḑā’ linna jalgpalliklubis.[1]

Ta õppis Liibüa Ülikoolis õigusteadust ja sai 1978. aastal kohtunikuks. Ta tegi korduvalt otsuseid, mis Qadhdhāfī režiimile ei meeldinud. Sellegipoolest edutati ta Qadhdhāfī poja Saif-al Islami toel 2007. aastal ministriks. Arvatakse, et seda tehti suhtekorralduslikel motiividel.[1]

Ministrina reformis ‘Abd al-Jalīl kriminaalkoodeksit. Tema uuenduste kohaselt asendati mitmesugustel juhtudel kinnipidamine karistusmäärana trahvide või üldkasuliku tööga. Surmanuhtluse rakendamist võimaldas uus koodeks erinevalt vanast üksnes karistusena mõrva toimepanemise eest.[1]

2010. aastal pani ‘Abd al-Jalīl kaasmaalased jahmatama, teatades televisiooni otseülekandes Üldise Rahvakongressi(?) kogunemiselt, et ei saa enam kohtusüsteemis töötada, sest tema tööl ei paista olevat mõtet: Sisejulgeolekuamet hoidis luku ja riivi taga sadu õigeksmõistetud poliitvange. Qadhdhāfī aga keeldus teda ametist vabastamast.[1]

Rahutuste algul saadeti ‘Abd al-Jalīl Banghāzīsse ülestõusu vaigistama, kuid lahkus protestiks meeleavaldajate suhtes rakendatud vägivalla vastu Kõrgema Rahvakomitee koosseisust ja arvati mõni päev hiljem Rahvusliku Üleminekunõukogu koosseisu.[2] Võimud kuulutasid ta reeturiks ja panid ta tabajale autasuks välja pool miljonit Liibüa dinaari (umbes 400 000 USA dollarit).[3]

Veebruari lõpus ja märtsi algul tekkis ‘Abd al-Jalīlil Banghāzī juristi Abdel-Hafidh Ghogaga(?) rivaliteet mässuliste juhtorgani juhi koha pärast. 5. märtsil lahendati see Jalīli määramisega Rahvusliku Üleminekunõukogu esimeheks, tema konkurendist tehti aga organi eestkõneleja.[1]

‘Abd al-Jalīli puuduseks peetakse vähest karismat. Ta on lubanud riigijuhi kohale mitte kandideerida.[1] Samuti on ta teatanud, et peab vajalikuks seista kohtu ette Qadhdhāfī valitsuses teenimise tõttu.

Ta on pühendunud muslim.[1]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]