Mootori juhtaju

Mootori juhtaju

Mootori juhtaju on väikesemõõtmeline kontroller, mis kontrollib sisepõlemismootori täiturseadmete rida, et tagada mootori optimaalne töötamine. Optimaalne töö toimub läbi andurite väärtuste lugemise, tõlgendades andmeid mitmemõõtmeliste tulemuskaartidega ja kohandades vastavalt mootori täiturmehhanisme. Enne mootori juhtmooduli kasutuselevõttu kohandati mootori tööd mehaaniliselt. Mehaaniliselt kontrolliti õhu-kütuse segu, süüte ajastust ja tühikäigu kiirust.

Ajalugu

Enne elektrooniliste juhtimisseadmete laialdast kasutuselevõtmist autodes tuli kõike mehaaniliselt kontrollida, nt karburaator. Algselt sai mootoritel temperatuuri ja muude sisendite põhjal mehaaniliselt reguleerida kütuse segu koostist ning sissepritse ja süüte ajastust. Kui autodes hakati kasutama elektroonikaseadmeid, ühendati need olemasolevate mehaaniliste süsteemidega. 1980. aastatel võeti laialdaselt kasutusel e hübriidsed digitaalsed analoogjuhtimissüsteemid. Nende süsteemide andurid olid kõik analoogsed, kuid elektroonilisel ROM-kiibil olid väärtused otsingutabelis. Andmeid kasutati erinevate mehaaniliste seadmete reguleerimiseks, et tagada mootori parem töökindlus. Elektrooniliste komponentide kiire areng on seotud ka keskkonnaalaste eeskirjadega. Heiteohje seadmed, näiteks katalüütilised muundurid, tegid edusamme heitgaaside vähendamise suunas, kuid elektroonilised juhtimisseadmed võimaldasid mootori palju tõhusaimaid töörežiime. Tänapäeval suudab elektrooniline juhtaju mootori tööd täielikult reguleerida, seejuures tagab oluliselt efektiivsema töö.

Mida kontrollib mootori juhtaju

1. Õhu-kütuse suhe – mootori juhtaju määrab vajaliku kütusekoguse varem ette antud tabelist. Hapnikuandur annab juhtajule teada, kas ideaalsete tingimustega võrreldes töötab mootor rikka (liiga palju kütust või liiga vähe hapnikku) või lahja kütuse seguga (liiga palju hapnikku või liiga vähe kütust). Gaasipedaali asendi anduri järgi saab juhtaju aru, kui palju on pedaali vajutatud ning vastavalt sellele muudab õhu-kütuse suhet. Mass-õhuvoolu andur mõõdab mootorisse voolava õhuvoolu koguse läbi drosselplaadi. Mootori jahutusvedeliku temperatuuri andur mõõdab, kas mootorit peab soojendama või jahutama.
2. Süüte ajastus – mootori juhtaju kohandab sädeme või süüte täpset ajastust, et tagada parem võimsus ja ökonoomsus. Mootori juhtaju tuvastab, kas surves on probleeme või mitte, ja määrab süüte ajastamise. Selline tegevus toimub tavaliselt seisundis, kui mootoris on veel põlemata õhu-kütuse segu. See põhjustab mootoris detoneerimist, mida nimetatakse koputamiseks. Juhtaju tuvastab koputamise ja reguleerib sädeme ajastust, et seda vältida.
3. Tühikäigu pöörded – enamikus mootorites on tühikäigu funktsioon sisse ehitatud mootori juhtajusse. Mootori pöörete arvu jälgib väntvõlli andur, millel on esmane roll mootori ajastamises. Tühikäigu pöördeid kontrollib programmeeritav gaasipedaali sulgur.
4. Muutuv klapi ajastus – mõnel mootoril on muutuv klapi ajastus. Sel juhul juhib mootori juhtaju mootori tsüklit, mille ajal klapid avanevad. Varem avatakse klapid suuremal kiirusel. See võib suurendada õhuvoolu sisenemist silindrisse, suurendades võimsust ja kütuse kokkuhoidu.

Vaata ka

• CAN-võrk
• Elektriauto
• Hübriidauto
• Mikrokontroller