Sisepõlemismootor

Allikas: Vikipeedia
Otto-mootor ehk 4-taktiline sisepõlemismootor
1. Sisselasketakt
2. Survetakt
3. Töötakt
4. Väljalasketakt
Kahtaktiline sisepõlemismootor
Pöördkolb- ehk Wankelmootor
I - nukkvõll
V - klapid
P - kolb
R - keps
C - väntvõll
W - veesärk
E - nukkvõll
-


Sisepõlemismootor on jõumasin, mis muundab vedel- või gaasikütuse põlemisest saadud energia, mehaanilseks energiaks..

Põlemise tagajärjel paisunud gaaside energia kantakse üle kolvile, mis omakorda hakkab liikuma ning kannab kepsu kaudu jõu üle väntvõllile. Viimane hakkab pöörlema ning seda pöörlemist saab rakendada erinevate mehhanismide käitamiseks.

Eksisteerib kahte liiki sisepõlemismootoreid: Neljataktilised ja kahetaktilised. Tänapäeval on enamlevinud neljataktilised sisepõlemismootorid, mis on suurema kasuteguriga, võimsamad, keskkonnasõbralikumad ning vaiksemad.

Kahetaktilisi mootoreid kasutatakse tänapäeval mootorratastel, paatidel, mootorsaanidel ning muudel väiksematel liiklusvahenditel. Kahetaktilist mootorit kasutatakse veel ka väiksemate statsionaarsete seadmete nagu generaatorid, pumbad käitamiseks ning ka väiksemate tööriistade nagu mootorsaed, muruniitjad ja muud töövahendid, mis vajavad autonoomset jõuallikat.


Mõisted[muuda | redigeeri lähteteksti]

Takt - kolvi liikumise ajal ühest surnud seisust teise toimuvaid protsesse nimetatakse taktiks.

Surnud seis - kolvi ülemist ja alumist piirasendit, kus kolb muudab oma liikumise suunda, nimetatakse vastavalt ülemiseks ja alumiseks surnud seisuks.

Kolvikäik - on teekond, mille kolb läbib liikumisel ühest surnud seisust teise.

Töömaht - Ruumi, mille kolb vabastab liikudes ülemisest surnud seisust alumisse nimetatakse silindri töömahuks. Ruumi, mis jääb pealepoole kolbi, selle ülemises surnud seisus nimetatakse põlemiskambri mahuks. Töömahu ja põlemiskambri mahu summat nimetatakse üldmahuks. Mitmesilindriliste mootori kõigi silindrite töömahtude summat nimetatakse mootori töömahuks. Väiksematel mootoritel tähistatakse töömahtu kuupsentimeetrites, suurematel mootoritel liitrites.

Surveaste - on üldmahu ja põlemiskambri mahu suhe.

Silinder - Silinder moodustab ruumi, kus toimub küttesegu põlemine ja soojusenergia muundamine mehaaniliseks tööks.

Kolb - Kolb on silindris tihedalt liikuv vahesein. Mootori töötamisel sooritab kolb silindris sirgjooneliselt edasi-tagasi liikumist.

Keps - kujutab endast kangi mis seob kolvi edasi tagasi liikumise väntvõlli pöörlevaks liikumiseks ja vastupidi, olenevalt sellest, mis sugune neist on liikumise allikas.

Väntvõll - koosneb poolitatud võllist, mis on üheks tervikuks liidetud neid ühendava vända kaudu.

Sisepõlemismootorite tüübid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kahe- ja neljataktilised mootorid jagunevad omakorda bensiini (gaasi) ja diiselmootoriteks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse veel, sõltumata kütusest või taktide arvust, õhkjahutusega ja vedelikjahutusega mootoriteks. Sisepõlemismootorid erinevad ka silindrite arvu ning silindrite asetuse poolest:

- 1 silindriline (1)

- Ridamootor (2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 12, 14, 16)

- V-Mootor (2, 4, 6, 8, 10, 12, 16, 20, 24)

- Boksermootor (2, 4, 6, 8, 12)

- VR-Mootor (5, 6, 7, 8, 12, 16)

- W-Mootor (3, 8, 12, 16)

- U-Mootor (4, 12, 16)

- Y-Mootor (3, 6, 12, 18, 24)

- H-Mootor (4, 8, 16, 24, 40)

- X-Mootor (4, 8, 16, 24)

- Tähtmootor (3, 5, 7, 9, 11) (Lennukimootor)

- Ridatähtmootor ((6x2=12, 4x3=12, 6x4=24, 4x5=20, 2x6=12, 4x6=24, 6x6=36, 3x7=21, 4x7=28, 6x7=42, 8x7=56, 4x9=36) (Lennuki ja laevamootor)

- Mitmesektsiooniline tähtmootor (2x7=14, 2x9=18, 4x7=28) (Lennukimootor)

- Pöördkolb- ehk Wankelmootor

(sulgudes on võimalik silindrite arv, rasvaselt on tänapäeval maismaasõidukitel kasutatavad mootorid)

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]