Mohoogi keel

Allikas: Vikipeedia
Mohoogi keel (Kanien’kéha')
Hääldus [ɡanjʌ̃ʔˈɡɛha]
Kõneldakse Kanadas, Ameerika Ühendriikides
Piirkonnad Ontario, Québeci, New Yorgi põhjaosa
Kokku kõnelejaid 3540[1]
Keelesugulus irokeesi keeled
 põhjairokeesi keeled
  järveirokeesi keeled
   viie rahva liidu keeled
    mohoogi-oneida keeled
     mohoogi keel
Keelekoodid
ISO 639-2 moh
ISO 639-3 moh

Mohoogi keel ehk mohoki keel (mohoogi keeles Kanien’kéha [ɡanjʌ̃ʔˈɡɛha]) on irokeesi keelkonda kuuluv põhjairokeesi rühma keel, mida kõnelevad mohoogid (Kanien'kehá:karänikivi rahvas’). Mohoogi keeles kasutatakse ladina kirja.[2]

Kõnelejate arv[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mohoogi keelt kõneleb 2011. aasta seisuga emakeelena umbes 3540 inimest – 3000 Ameerika Ühendriikides ning 540 Kanadas. Mohoogi keel on põhjairokeesi keeltest kõige suurema kõnelejaskonnaga – see on ainus põhjairokeesi keel, mille kõnelejate arv on üle tuhande.

Mohoogi keel on ohustatud keel (Ethnologue’i tase 6b).[3]

Kõnelejate asuala[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mohoogi keelt kõneldakse Kanadas: Caughnawagas ja Okas (Montréali läheduses), Kuue Rahva liidu reservaadis (Ontario lõunaosas), Tyendiaga reservaadis (Quinte’ lahel, Kingstoni lähedal), väikeses asutuses Gibsoni järve ääres (Georgia lahe idaosas). Mohoogi keelt kõneldakse ka Ameerika Ühendriikides (põhiliselt New Yorgi osariigi lääne- ja põhjaosas).[4]

Murded[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mohoogi keeles on kolm põhilist murret:

  • läänemurre (Kuue Rahva liit ja Tyendinaga)
  • keskmurre (Ahkwesáhsne)
  • idamurre (Kahnawà:ke and Kanehsatà:ke)

Murretevahelisi erinevusi esineb enamasti fonoloogias ning murdeid eristatakse suuremate mohoogi piirkondade järgi. Murretes võib erinevusi leida kaashäälikuühendite ja /r/ häälduses.

Fonoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Konsonandid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mohoogi keeles puuduvad huulhäälikud. Huulhäälikud esinevad vaid mõnes laensõnas prantsuse ja inglise keelest ning sel juhul [p] ja [m] kostuvad.

Dentaal (hammashäälik) Palataal (kõva suulae häälik) Velaar (pehme suulae häälik) Glottaal (kõrihäälik)
Nasaal (ninahäälik) n
Klusiil (sulghäälik) t k ʔ
Frikatiiv d͡ʒ
Plosiiv s h
Tremulant (värihäälik) r
Aproksimant l j w

Vokaalid[muuda | redigeeri lähteteksti]

i, e, a ja o on suulised vokaalid. ʌ̃ ja ũ on nasaliseeritud, aga nendest suulist varianti keeles ei esine (vt ka IPA).

Eesvokaal Keskvokaal Tagavokaal
Kõrge i ũ
Kesk e ʌ̃ o
Madal a

Ortograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mohoogi tähestik (Iewennonnià:tha)[muuda | redigeeri lähteteksti]

A a E e H h I i K k N n O o R r S s T t W w Y y

[ a ] [ e ] [ h ] [ i ] [ k ] [ n ] [ o ] [ r ] [ s ] [ t ] [ w ] [ y ] [5]

Mohoogi tähestik koosneb järgnevatest tähtedest: a e h i k n o r s t w y, ka ja :. Ortograafia standardiseeriti 1993. aastal.[6] Ühendid /ts(i)/, /tj/ ja /ky/ kirjutatakse nii nagu neid igas kogukonnas hääldatakse.

Ortograafia ühtib eeltoodud fonoloogilise analüüsiga, välja arvatud järgmistel juhtudel:

  • Kõrisulghäälik /ʔ/ märgitakse ülakomaga (’). Idamurdes, kus seda tavaliselt ei hääldata, jäetakse see tihti sõna lõppu, eriti /dʒ/
  • 1. /dʒ/ kirjutatakse idamurdes ts (kajastab hääldust). Näiteks seitse tsá:ta [dzaːda].
  • 2. /dʒ/ kirjutatakse keskmurdes tsi. Seitse tsiá:ta [dʒaːda].
  • 3. /dʒ/ kirjutatakse läänemurdes tsy. Seitse tsyá:ta [dʒaːda].
  • /j/
  • 1. /j/ kirjutatakse tavaliselt kesk- ja idamurdes i. Kuus ià:ia’k [jàːjaʔk].
  • 2. /j/ kirjutatakse läänemurdes y. Kuus yà:ya’k [jàːjaʔk].
  • Vokaal /ʌ̃/ kirjutatakse en. Näiteks üks énska [ʌ̃ska].
  • Vokaal /ũ/ kirjutatakse on. Kaheksa sha’té:kon [shaʔdɛːɡũ].
  • Kui samas silbis järgneb vokaalile /e/ või /o/, kirjutatakse /n/ alumise pikenduskriipsuga: keṉhó:tons (ma sulgen ukse). Kui ṉ pikenduskriipsu poleks, tuleks ühend <en> hääldada [ʌ̃].[7]

Sõnade järjekord[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mohoogi keel on polüsünteetiline ning sõnajärg mohoogi keeles on vaba. Võimalik on kasutada kuut erinevat varianti: SOV, SVO, OSV, OVS, VSO, VOS (S-subjekt, O-objekt, V-verb). Mõned keeleteadlased arvavad, et selline vaba sõnajärg tuleneb süntaktilisest struktuurist.

  • SOV

Sak ako-atya'tawi ra-nuhwe'-s. Sakile oma kleit meeldib.

  • SVO

Sak ra-nuhwe'-s ako-atya'tawi. Sakile meeldib oma kleit.

  • OSV

Ako-atya'tawi Sak ra-nuhwe'-s. Kleit Sakile meeldib.

  • OVS

Ako-atya'tawi ra-nuhwe'-s ne Sak. Kleit meeldib Sakile.

  • VSO

Ra-nuhwe'-s Sak ako-atya'tawi. Meeldib Sakile kleit.

  • VOS

Ra-nuhwe'-s ako-atya'tawi ne Sak. Meeldib kleit Sakile.

[8].

Rõhk, pikkus ja toon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rõhk, vokaalipikkus ja toon on mohoogi keeles omavahel seotud. Rõhulisi vokaale on kolme liiki: lühike kõrge toon, pikk kõrge toon ja pikk langev toon. Rõhk esineb sõnas vaid ühes kohas ning see on alati märgitud.

  • Lühike kõrge toon esineb enamasti suletud silpides /h/ ees. Seda märgitakse akuudiga (diakriitiline märk´): puuvili káhi, tee oháha.
  • Pikk kõrge toon esineb üldiselt avatud silpides. Seda märgitakse akuudi ja kooloniga: linn kaná:ta, mees rón:kwe. Koolon asub n-i järel juhul, kui on tegemist pika nasaalse vokaaliga.
  • Kui sõna rõhk on vokaalil, mis tuleb enne /ʔ/ või /h/ ning millele lisandub konsonant (võib ka olla erandeid), on tegemist pika langeva tooniga.

Kui rõhk on asetatud mujale, siis aluseks olev /ʔ/ või /h/ kordub. Seda märgitakse graavise (diakriitiline märk`) ja kooloniga: kõht onekwèn:ta (/onekwʌ̃ʔta/).[9]

Märgid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • ˋ: = pikk vokaal langeva tooniga, näiteks à:
  • ´: = pikk vokaal kõrge tooniga, näiteks á:
  • ´ = rõhuline vokaal tõusva tooniga, näiteks á
  • kõrisulghääliku märkimiseks kasutatakse ülakoma (')

[10]

Numeraalid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • énska – üks
  • tékeni – kaks
  • áhsen – kolm
  • kaié:ri – neli
  • wisk – viis
  • ià:ia’k – kuus
  • tsá:ta – seitse
  • sha’té:kon – kaheksa
  • tióhton – üheksa
  • oié:ri – kümme

[11]

Keelenäide[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teiohonwa:ka ne’ni akhonwe:ia

Kon’tatieshon iohnekotatie

Wakkawehatie wakkawehatie.

Tõlge:

Kanuu on väga kiire. See on minu oma.

Terve päeva pladistan.

Ma sõuan edasi, sõuan edasi.

[12]

Keele õppimisest[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mohoogi keel on ohustatud keel, kuid seda on siiski veel võimalik õppida nii iseseisvalt kui ka õpetaja abiga. Mohoogi keelt on võimalik õppida näiteks Kuue Rahva Liidu polütehnikumis, mis asub Ontarios.[13] Samuti on mohoogi keele õppimiseks õpikuid ning CD-sid.

Lisaks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Üks kuulsamaid inimesi, kes mohoogi keelega kokku puutus, oli Alexander Graham Bell. Ta õppis mohoogi keelt, pani kirja mohoogi keele sõnavara ning tõlkis seda. See on kirja pandud märkmikusse, mida ta täitis kuni 23. aprillini 1904.[14]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]