Füüsikaliste suuruste loend

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Füüsikalised suurused)

Füüsikaliste suuruste loend loetleb füüsikalisi suurusi.

Sorteeritav loend [muuda]

Füüsikaline suurus Tähis! Põhiühik Ühiku nimi! Tuletatud SI ühik! Lühikirjeldus
Aeg t s sekund Sündmuse kestvus
Ainehulk n mol mool Aine kogus osakeste arvu järgi
Elektrijuhtivus G S siimens A2 s3 kg–1 m–2 Elektrilaengu suutlikkus liikuda elektrijuhis
Elektrilaeng q C kulon A s Elektrilaenguga osakeste hulk
Elektrilaengu ruumtihedus ρ C m–3 kulon kuupmeetris A s m–3 Elektrililaenguga osakeste hulk ruumalaühiku kohta
Elektrivoolu tugevus I A amper Elektrijuhti läbiva laengu hulk
Elektrivälja tugevus E V m–1 Volt meetri kohta kg m2 A–1 s–3 Punktlaengule mõjuv [[jõud] elektriväljas
Energia E J džaul kg m2 s–2 Keha või süsteemi suutlikkus muuta olukorda
Energia ruumtihedus w J m–3 džaul kuupmeetri kohta kg m–1 s–2 Energia hulk ruumalaühiku kohta
Impulsimoment L kg m2 s–1 kilogramm ruutmeeter sekundis kg m2 s–1 Keha pöörlemise hulk massi ja pöörlemise kiiruse järgi
Impulss p kg m s–1 kilogramm meeter sekundis kg m s–1 Keha suutlikkus mõjutada teisi kehasid oma massi ja kiirusega
Induktiivsus L H Henri kg m2 A–2 s–2 Elektrijuhi võime hoida voolutugevust
Jõud F N njuuton kg m s–2 Vastastikmõju tugevus
Jõumoment M N m njuuton meeter kg m2 s–2 Jõu õlaga ristuva jõu suutlikkus põhjustada keha pöördliikumist
Kaal P N njuuton kg m·s–2 Jõud, mida keha "tunneb" raskusjõu ja kiirenduse tõttu
Kiirgusintensiivsus E W m–2 watt ruutmeetri kohta kg s–2 Pinnale langeva elektromagnetkiirguse võimsus
Kiirendus a m s–2 meeter sekundruudus m s–2 Kiiruse muutus aja suhtes
Kiirus v m s–1 meeter sekundis m s–1 Läbitud teepikkus aja suhtes
Lainearv k m–1 periood meetris m–1 perioodide arv ühes meetris
Lainepikkus λ (lambda) m meeter m Laine poolt läbitav teepikkus ühe perioodi jooksul
Magnetinduktsioon B T tesla kg A–1 s–2 Magnetvälja tugevus ruumipunktis
Magnetvoog Φ (fii) Wb veeber kg m2 A–1 s–2 Magnetvälja suutlikkus läbida pinda
Mahtuvus C F farad A2 s4 kg–1 m–2 Suutlikkus mahutada elektrilaengut
Mass m kg kilogramm Raskus gravitatsiooni tõttu
Mehaaniline töö A J džaul kg m2 s–2 Jõud ja selle põhjustatud nihe
Molaarne kontsentratsioon c mol m–3 mool kuupmeetris mol m–3 Aineosakeste hulk ainete segu ruumala kohta
Nurkkiirendus β (beeta) rad s–2 radiaan sekundruudus 1 s–2 Ringliikumise kiiruse muutus
Nurkkiirus ω (omega) rad s–1 radiaan [[Sekund|sekundis] 1 s–1 Ringliikumise kiirus
Pindala S m2 ruutmeeter m2 Pinna suurus
Periood T s sekund s Ühe täisvõnke kestvus
Pikkus l m meeter Mõõde
Teepikkus s m meeter m liikumisel läbitud vahemaa
Ruumala V m3 kuupmeeter m3 Ruumi suurus
Ruuminurk Ω (Omega) sr steradiaan 1 Tipu nurk koonusel, mille tipp on kera keskel ja põhja serv kera pinnal
Rõhk p Pa paskal kg m–2 Pinnale mõjuv jõud
Sagedus f Hz herts s–1 Võnkeid sekundis
Soojushulk Q J džaul kg m2 s–2 Soojusvahetusel ülekantud Energia
Soojusmahtuvus Cp J K–1 džaul kelvini kohta kg m2 s–2 K–1 Energia hulk, mis on vajalik süsteemi temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra
Tasanurk θ (teeta) rad radiaan 1 Nurk sirgete vahel tasapinnal
Takistus R Ω oom kg m2 A–2 s–2 Elektrilaengu liikumist takistav tegur
Temperatuur T K kelvin Soojus
Tihedus ρ (roo) kg m–3 kilogramm kuupmeetri kohta kg m–3 Mass ruumalaühiku kohta
Valgustugevus L cd kandela Valgusallika poolt kindlas suunas kiirguv energia hulk
Viskoossus η (eeta) Pa s paskalsekund m–1 kg s–1 Vedeliku omadus takistada oma kuju muutust
Voolutihedus δ (delta) A m–2 amper ruutmeetri kohta A m–2 Aine ristlõiget läbiv Elektrivool
Võimsus N W watt J s–1 Ajas tehtud töö

Vaata ka [muuda]