Mees, kes teadis ussisõnu
Allikas: Vikipeedia
| Mees, kes teadis ussisõnu | |
|---|---|
| Autor | Andrus Kivirähk |
| Kaane kujundaja | Andres Rõhu |
| Toimetaja | Sirje Ratso |
| Päritolumaa | Eesti |
| Keel | Eesti |
| Žanr(id) | Romaan |
| Kirjastaja | Eesti Keele Sihtasutus |
| Avaldamisaeg | 2007 |
| Väljaande tüüp | Kõvakaaneline |
| Lehekülgi | 381 |
| Mõõtmed ja kaal | 155 × 221 mm |
| ISBN | 9789985791783 |
"Mees, kes teadis ussisõnu" on Andrus Kiviräha 2007. aastal ilmunud romaan.
Ussisõnade oskamine ei tähenda teoses ainult metsarahva looduse mõistmist, vaid ka võimu ja valitsemist selle asukate üle. Need tarkused võtab Leemet lapsepõlves üle oma onu Vootelelt. Kogu Leemeti elu käib aga heitlus maailma mõistliku tajumise üle – ühel pool end poolearuliseks loitsinud hiiekummardajad, teisel pool silmakirjalikud kristluse kummardajad, kes on ka ise kõik endised metsaasukad, koos raudmeeste ja munkadega. Väheseid huvitab, mis ümbruses tegelikult toimub. Tasapisi metsaasundus siiski hääbub ning selle tarkust, juuri ja Põhja Konna jääb hoidma ainult Leemet – viimane mees, kes teadis ussisõnu.
Välislingid [muuda]
- Kätlin Kaldmaa: Viimne mohikaanlane eesti moodi'. Eesti Päevaleht, 9. märts 2007.
- Tiit Noormets: Andrus Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu". Eesti Ekspress, 29. märts 2007.
- Linda Kaljundi: Aga ükskord ei alga aega. Vikerkaar, 9/2007.
- Rein Sikk: Marid ootavad romaani "Mees, kes teadis ussisõnu" tõlget mari keelde. Eesti Päevaleht, 15. veebruar 2008.
- Eduard Vilde kirjandusauhinna sai Kivirähk "Ussisõnade" eest. ERR, 5. märts 2008.
