Marien Ngouabi
| Marien Ngouabi | |
|---|---|
.jpg) Marien Ngouabi 1972. aastal | |
| Kongo Rahvavabariigi president | |
|
Ametiaeg 31. detsember 1968 – 18. märts 1977 | |
| Eelnev | Alphonse Massamba-Débat |
| Järgnev | Joachim Yhombi-Opango |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg |
31. detsember 1938 Ombele, Prantsuse Kongo |
| Surmaaeg |
18. märts 1977 (38-aastaselt) Brazzaville, Kongo Vabariik |
| Rahvus | kojo |
| Erakond | Kongo Tööpartei |
| Abikaasa |
Clotilde Martin Céline Mvouka |
| Vanemad |
Dominique Osséré m’Opoma Antoinette Mboualé-Abemba |
| Alma mater | École supérieure des sciences de Brazzaville |
Marien Ngouabi (31. detsember 1938 Ombele – 18. märts 1977 Brazzaville) oli Kongo Vabariigi sõjaväelane ja poliitik. Ta oli Kongo Vabariigi kolmas president.
Ngouabi juhtimise ajal jätkas Kongo vasakpoolset poliitikat, olles Kongo Rahvavabariigi president aastatel 1968–1977. Ngouabi järgi on Brazzaville'is nimetatud Marien Ngouabi Ülikool.[1]
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Ngouabi sündis 31. detsembril 1938 tollasel Prantsusmaa asumaal Põhja-Kongos, Fort Rousset lähedal Ombele külas, kojo rahvusest talupoja perre. Ta õppis põhikoolis Fort Rousset's aastatel 1947–1953, mille lõpetamise järel asus samal aastal Brazzaville'is omandama sõjalist haridust Kindral Leclerci Sõjalises Ettevalmistuskoolis. Hariduse omandamise järel 1957. aastal lähetati Ngouabi Ubangi-Šari kolooniasse Bouari linna. Aastatel 1958–1960 teenis ta seersandi auastmel Prantsuse Kamerunis, kus ta võitles Prantsusmaa 2. Kameruni laskurirügemendi koosseisus eest kohalike vastu. 1960. aastal jätkas Ngouabi õpinguid Prantsusmaal Strasbourgis ohvitseride koolis, omandades Coëtquidanis haridust kõigepealt Saint-Cyri sõjakoolis ja seejärel École militaire interarmes'is.[2][3]
1962. aastal naasis Ngouabi kodumaale ja asus Pointe Noire'is nooremleitnandi auastmes teenima Kongo relvajõududes jalaväepataljoni ülemana. Pärast 1963. aasta augustirevolutsiooni, mis viis Fulbert Youlou valitsuse tagasiastumiseni, ülendati leitnandi auastmele ja Ngouabi Pointe Noire'i garnisoni ülemaks. Aastatel 1965–1966 teenis ta äsjaloodud langevarjupataljoni kaptenina ja 1966. aasta suvel Kongo armee peastaabi ühe osakonna ülemana.[2] 1968. aasta oktoobris ülendati ta komandöri auastmele. 1970. aastatel omandas Ngouabi École supérieure des sciences de Brazzaville kaudu füüsikas magistrikraadi.[3]
Poliitikas asus Ngouabi tegutsema 1966. aastal. Aastatel 1966–1968 oli ta vasakpoolse Revolutsioonilise Rahvusliikumise (MNR) erakonna keskkomitee liige, esindades seal armeed.[2] 1966. aasta juunis mässas Ngouabi sõjaväge üle kontrolli tugevdava seaduse vastu, mille tõttu tollane president Alphonse Massamba-Débat määras ta uuesti Pointe Noire'i. Kui ta lähetusest keeldus, arreteeriti ta ja alandati reamehe auastmele. Pärast mitmepäevast kojode ja Ngouabi sõdurite mässu ta vabastati ja positsioon taastati. Vastuhakk tegi Ngouabi vasakpoolsete seas populaarseks. 1968. aastal arreteeris 29. juulil president Ngouabi uuesti, kuid tema sõdurid vabastasid Ngouabi vanglast juba 31. juulil, millele järgnes mitmete teiste poliitvangide vabastamine.[3][4] Põgusalt eemaldas Ngouabi presidendi võimult, kuid talle asendajat leidmata lubas ta 4. augustil tagasi.[5]
Armee sunnil pidi nõrgestatud Massamba-Débat vabastama ka ülejäänud poliitvangid ja moodustama Rahvuslikku Revolutsiooninõukogu, mida juhtis Ngouabi. 4. septembril 1968 astus armee survel Massamba-Débat ametlikult tagasi ja presidendi ametikoht jäi aasta lõpuni ametlikult täitmata, kuigi Alfred Raoul täitis kuni presidendi positsiooni taastamiseni ajutise riigipea rolli.[3][4]
Presidendina[muuda | muuda lähteteksti]
31. detsembril 1968 taastati Kongo Vabariigi presidendi ametikoht, mille täitis Ngouabi. 1969. aastal koondas ta võimu enda kätte, olles korraga vabariigi president, MNR-ist ümberkorraldatud Kongo Tööpartei keskkomitee esimees, riiginõukogu esimees ja Kongo armee ülemjuhataja. Samal aastal nimetati Kongo ümber Kongo Rahvavabariigiks ja ainsaks lubatud parteiks jäi Kongo Tööpartei (PCT). Ngouabi lükkas tagasi Aafrika sotsialismi idee ja kehtestas marksistlik-leninistliku mudeli, lähenedes sellega Nõukogude Liidule ja tema liitlastele. Valitud poliitika tõstis küll toetust Nõukogude Liidust, kuid üleüldiselt peeti Ngouabit "mõõdukaks" sotsialistiks ja ta suhtus majandusse pragmaatiliselt. Riigistamisi viidi läbi vähe ja riigis tegutsevaid lääne ettevõtteid kiusati harva. Hoolimata oma sotsialistlikust suunast üritas Ngouabi valitsus leida ka erainvesteeringuid riiki nii välis- ja kodumaisete investorite seast.[2][4][6]
Lisaks sotsialistliku suuna valimisele pidi Ngouabi režiim tegelema killustatud ühiskonnaga. Kongos püsisid pinged marksistide ja maoistide, katoliiklike konservatiivide ja kohalike kultusradikaalide ning põhjapoolsete ja lõunapoolsete rahvaste vahel. Olles ise vähemusrahvusest kojo, korraldas Ngoubi kõigepealt võimu koondamisele talle truule Põhja-Kongo gruppidele, puhastadest juhtkonnast 1970. aastatel alguses lõunamaalased.[7][8] Hoolimata hilisematest katsetest maandada pingeid kongolaste ja põhjapoolsete vähemusrahvuste vahel jäid lõunapoolsed rahvad, eriti larid, põhjast pärit juhi suhtes umbusklikuks. 1970. aastate keskpaigas vastuolud teravnesid, sest riigi majandus oli kriisis ja PCT-d nähti lõunas põhjapoolse eliidi domineerimise vahendina. Arvukad meeleavaldused muutusid tavaliseks ning Ngouabi režiim ei suutnud riiki stabiliseerida. Ngouabi suutis ära hoida kümmekond riigipöördekatset, kuni ta 1977. aastal mõrvati.[6][9]
Surm[muuda | muuda lähteteksti]
18. märtsil 1977 ründas "enesetapukommando" Brazzaville'is presidendipaleed, millele järgnenud tulevahetuses sai Ngouabi surmavalt haavata.[10] Täpsed mõrva põhjused on tänaseni teadmata, kuigi kahtlustatakse Prantsusmaa võimusid, Kongo Vabariigi opositsiooni või nendevahelist koostööd presidendi mõrva korraldamisel.[4][11] Mõrvale järgnesid 1978. aastal mitmed kohtuprotsessid ja poliitiliste konkurentide hukkamine, keda kahtlustati mõrva korraldajateks olevat.[4] Uus võim tuvastas väidetavad seosed ka tapjate ja endise presidendi Massamba-Debat vahel, kes arreteeriti, tunnistati süüdi vandenõus ja lasti samuti maha.[6]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Ngoabi oli katoliiklane.[12] Ta abiellus kaks korda, esimene kord prantslase Clotilde Martiniga, kellega sai kaks poega. Teine abielu oli Céline Mvoukaga, kellega ta sai mitu last, viimane sündis pärast Ngoabi surma.[3]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ WHITMAN, DAN (oktoober 2019). "Reflections". American Foreign Service Association. Vaadatud 05.08.2023.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Prochorov, Aleksandr M., toim (1979). "Ngouabi, Marien". The Great Soviet Encyclopedia (inglise) (Kolmas, tõlge trükk). Macmillan.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 "Liste des présidents de la République du Congo Brazzaville". Consulat Général de la République du CONGO Brazzaville à Tunis. 17.08.2014.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 "Marien Ngouabi, President of Congo dies". SAHO. 2014. Vaadatud 05.08.2023.
- ↑ "Second Time Out". TIME Magazine. 92 (11). 13.09.1968.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 "Assassinat du président congolais Marien Ngouabi". Perspective Monde. 18.03.1977.
- ↑ Girardin, Luc; Hunziker, Philipp; Cederman, Lars-Erik; Bormann, Nils-Christian; Rüegger, Seraina; Vogt, Manuel (2015). GROWup - Geographical Research On War, Unified Platform (inglise). ETH Zürich.
- ↑ "Marien Ngouabi". Global Security. 15.06.2017. Vaadatud 06.08.2023.
- ↑ "World Directory of Minorities and Indigenous Peoples - Congo". Minority Rights Group International. 2015.
- ↑ "Ngouabi Dies of Wounds". New York Times. 20.03.1977. Lk 1.
- ↑ "1977: Alphonse Massamba-Débat, Congolese Communist". Executed Today. 25.03.2008.
- ↑ "Congolese Cardinal Murdered". The Washington Post. 24.03.1977.