Mari Mets

Allikas: Vikipeedia

Mari Mets (sündinud 19. märtsil 1978 Põlvas) on eesti keeleteadlane.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Mets lõpetas 1996 Põlva Ühisgümnaasiumi, 2000 Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri filoloogia erialal, 2004 Tartu Ülikoolis magistrantuuri, 2010 doktorantuuri. Ta on magister eesti ja soome-ugri keeleteaduse alal (2004, Tartu Ülikool) väitekirjaga "Võru kõnekeel: nud-partitsiibi tunnuse varieerumine Vastseliina murrakus", doktorikraad samal alal (2010, Tartu Ülikool) väitekirjaga "Suhtlusvõrgustikud reaalajas: võru kõnekeele varieerumine kahes Võrumaa külas".

Töökohad[muuda | muuda lähteteksti]

Mets oli 2001–04 Riigikogu Kantselei dokumendiosakonna stenogrammitalituse toimetaja, 2004–06 Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi õpetaja ja 2005–06 Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse kuraator, 2006–08 Tartu Ülikooli keeleteaduse ja -tehnoloogia doktorikooli erakorraline teadur, 2008– eesti ja üldkeeleteaduse instituudi teadur.

Emakeele Seltsi liige (2001–).

Levila.ee toimetaja.[1]

Uurimisvaldkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Metsa uurimisvaldkonnad on keele varieerumine, võru (kõne)keel, morfoloogia, suhtlusvõrgustikud. Esimesi suhtlusvõrgustiku meetodi rakendajaid keeleteaduses.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti murrete korpus ja kolme murde sagedasema sõnavara võrdlus (kaasautor). // Keele kannul. Pühendusteos Mati Erelti 60. sünnipäevaks. Tartu, 2001;
  • Võru ja setu kõnekeele mineviku kesksõnade tunnused: kas tegelik keelekasutus vastab võru kirjakeele normile? // Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti Keele- ja Kultuuriuuringute Keskuse aastaraamat I (2005);
  • Sõnaliigituse küsimusi eesti murrete korpuse põhjal (kaasautor). // Keele ehe. Tartu, 2006;
  • South Estonian written standard and actual spoken language: variation of the past participle markers. // Ling. Uralica XLIII (2007) 3;
  • Suhtlusvõrgustikud võrukeste keelelise käitumise tõlgendajaina (kaasautor K. Praakli). // Keel ja Kirjandus (2007) 10;
  • Suhtlusvõrgustike mõjust võru kõnekeelele. // Oma Keel (2010) 2.

Üle 20 teadustrükise.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "INTERVJUU | Kunstnik kõndis läbi Rail Balticu raja: alguses kartsin karu, aga sammhaaval liikumine tekitas usaldust elu vastu". Eesti Päevaleht. Vaadatud 21. märtsil 2023.