Marcus Antonius
Marcus Antonius (83 eKr – 1. august 30 eKr) oli Vana-Rooma poliitik ja väejuht.
Nooruses oli Marcus Antonius Gaius Julius Caesari oluline poolehoidja. Pärast Caesari mõrvamist purustasid 42. aastal eKr Marcus Antoniuse väed Caesari mõrvarite Cassiuse ja Brutuse leegionid. Antoniusest sai suurriigi kõigi idaalade valitseja. Kleopatral õnnestus võrgutada 42-aastane Antonius, kes poliitilistel kaalutlustel võttis naiseks Octavianuse õe Octavia. Kleopatra õhutusel ja Antoniuse käsul hukati Arsinoe IV.
Oma testamendis soovis Antonius olla maetud Egiptuses. 34. aastal eKr lahutas Antonius Octaviast. Octavianuse ja Antoniuse võitlus tipnes 2. septembri õhtupoolikul 31 eKr Kreeka läänerannikul Aktionis. Aktioni merelahingus saatis edu kord üht, kord teist poolt, kui äkki mingil arusaamatul põhjusel (mõne allika kohaselt mäss, teiste järgi käskude valestimõistmine) tõmbus Antonius lahingust tagasi, purjetas avamerele Kleopatra laevadele järele ja saatis teda Egiptusesse. Kleopatra oli Antoniust toetanud suure laevastiku ning 20 000 talendiga, kuid kuninganna sekkumine sõjaliste operatsioonide planeerimisse põhjustas osaliselt Antoniuse kaotuse.
Järgmisel aastal tungis Octavianus Egiptusesse ning jõudis 1. augustil 30 eKr Aleksandriasse. Pärast luhtunud põgenemiskatset eelistas Kleopatra mitte saada Octavianuse triumfirongkäigu kaunistuseks, vaid tappa end mürkmao hammustuse läbi. Antonius kukutas end oma mõõga otsa. Octavianus laskis nad matta koos Aleksandriasse kuninglikku hauakambrisse, mille Kleopatra endale ehitada oli käskinud.
William Shakespeare on Marcus Antoniust kujutanud näidendites "Julius Caesar" ning "Antonius ja Kleopatra".