Mannerheimi rist
 |
See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
Mannerheimi risti rüütliteks (Mannerheim-ristin ritariksi) nimetati jätkusõja ajal ja sõja järel 191 sõjaväelast. Mannerheimi risti 1. ja 2. järgu ristid kuuluvad Vabadusristi rüütli klassi. Rüütli klassi sisemises järjestuses 1. järgu Mannerheimi rist on teisena Vabadusristi Suurristi järel. 2. järgu Mannerheimi rist on järjestuses neljas. 1. ja 2. järgu vahele jääb Vabadusristi 1. järgu rinnamärk.
Mannerheimi rist oli jalaväekindrali Adolf Ehrnroothi arvates kaitsejõudude juhataja Gustaf Mannerheimi enda välja pakutud. Mannerheim soovis teenetemärki, mida võidi samasugusena - ilma varasema "järguosata" - anda nii kindralile, kui sõdurile. Teenetemärki siiski ei antud, saaja nimetati teenetemärgi kandjaks, Mannerheimi risti rüütliks.
Risti andmist puudutavas seaduses tehti sõja ajal kaks märkimisväärset muutust. Seadus autasude andmisest... 14. mail 1943. aastal, kui risti saamisele liideti riigi varudest makstav autasu 50000 marka, mis suuruselt võrdus 1943. aastal ametlikult teenistuses oleva leitnandi aastapalgaga. Teine muutusena lisati 18. augustil 1944. aastal võimalus autasustada sõjaväelast teist korda uute kordaminekute eest.
Kõik Mannerheimi risti rüütlid on kutsutud iseseisvuspäeva vastuvõtule alates 1994. aastast, kui president Ahtisaari kutsus kõik siis veel elus olnud rüütlid koos abikaasadega. Rüütlid tulevad vastuvõtule esimesena. Praegu on elus veel Tuomas Gerdt. 2011. aastal kutsutuist suri Heikki Nykänen 7. detsembril 91-aastasena.
