Makettplaat

Allikas: Vikipeedia
Pilt 1.1 Klassikaline makettplaat nummerdatud sektorite ning värviliste laboripesadega
Pilt 1.2 Klassikaline makettplaat koos sektoreid selgitavate lisadega
Pilt 1.3 Näide lihtsa reaalse elektriskeemi katsetamisest makettplaadi abil

Makettplaat ehk prototüüpimis- või arendusplaat (inglise keeles breadboard või projectboard) on elektromehhaaniline õppevahend ja tööriist, mida kasutatakse elektriskeemide kvaliteedi kontrollimiseks enne, kui need skeemid reaalselt kokku joodetakse. Makettplaat koosneb elektrit mitte juhtivast plaadist, mille pind on kaetud aukudega ehk pesadega, ja elektrilisi kontakte tagavatest klemmpesadest, mis on teatud korrapära järgi aukude alla paigutatud ning omavahel elektriliselt ühendatud. Aukude maatriks koos klemmpesade süsteemiga moodustavad korrapäraseid omavahel elektriliselt isoleeritud sektoreid, mille abil saab reaalseid elektriskeeme kokku panna ilma, et komponente oleks omavahel tarvis kokku joota.

Pildil 1.2 on ülevaatlikumalt esitatud makettplaadi olemus. Foto keskel on näha, et plaadist tehtud väljalõikele on joonistatud punased jooned, mis tähistavad aukude all olevaid sektoreid. Antud näite puhul on tegemist plaadiga, kus on 256 5-augulist ning 16 20-augulist sektorit. Selle mudeli puhul tavaliselt kasutatakse pikkasid sektoreid elektritoite tagamiseks ning 5-auguliste sektorite peale hakatakse komponente laduma.

Pildil 1.3 on näha elektriskeem, kus takistite ning kondensaatori abil luuakse valgusdioodile toiteahel. Elektrienergia tuuakse katsetatavasse süsteemi statsionaarsest toiteplokist krokodillide abiga, mis antud näites ei ole tegelikult oluline. Fotol on näha, et LED põleb, selle jalgadelt tulevad takistid R2 ja R3 ning suunduvad makettplaadi sektoritesse, kus saavad elektrilise kontakti takistitega R1 ja R4. Nende teised jalad on ühendatud aga kondensaatoriga C1 juba uutel sektoritel ning sealt antakse ka elektritoide otse takistite jalgadele krokodillide abil. Kui nüüd juhtub, et elektriskeem ei tööta nii, nagu on ette nähtud, on väga mugav ebasobivad detailid lihtsalt süsteemist välja tõmmata ning uutega asendada ning siin tulebki välja makettplaadi suur eelis jootmise ees.

Klassikalise makettplaadi edasiarendus on digitaalne makettplaat. Kui klassikaline makettplaat eeldab kvaliteetse töö teostamiseks erinevaid tööriistu, nagu multimeeter, toiteplokk, ostsilloskoop, signaaligeneraator, siis digitaalsele makettplaadile on erinevate konfiguratsioonide näitel vähemalt toiteahelad ning lihtsamad pinge ja voolu mõõtmise võimalused sisse ehitatud. Et ostsilloskoop on väga keeruline ja mõõtmetelt suur seade 2010. aasta seisuga, tuleb see ikkagi eraldi töölauale soetada.

Reaalset makettplaati iseloomustavad:

  • klemmpesade materjal, millest oleneb nende oksüdeerumise kiirus ning takistus;
  • maksimaalne lubatud voolutugevus (A);
  • maksimaalne lubatud pinge (V);
  • sektorite arv ja paigutus;
  • pesade arv sektorite peal (ehk kui palju komponente saab ühe ja sama sektori abil omavahel elektriliselt ühendada);
  • digitaalse makettplaadi puhul sellesse integreeritud tööriistade spetsiifilised parameetrid.
  • üksiku pesa ristlõikediameeter (mm), mis määrab ära, kui jämedate jalgadega komponente on võimalik klemmplaadiga elektriliselt ühendada