Majanduskriis

Allikas: Vikipeedia
Börsi hinnad

Majanduskriis on kogu majandust või mõnda selle haru perioodiliselt haarava tootmise, turustamise, rahalise suhete järsk terav häirumine. Majanduskriisid võivad olla liigitatud mitmesse erinevasse gruppi, vastavalt sellele, millised käitluse piirkonnas tasakaalu on rikutud.[1] Üldiselt jaotuvad nad kahte gruppi: pankade kokkuvarisemine ja majandusmullide kokkukukkumine. Kõik majanduskriisid toovad endaga kaasa majanduslanguse, mille suurus ja ulatus oleneb kõik vastava kriisi valdkonnast ning mõju suurusest.[2][3]

Kategoriseerimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pankade kokkuvarisemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Panga klientide tunglemine kontode väljavõtuks Saksamaal

Pankade kokkuvarisemise üheks suurimaks põhjustajaks on massiline hoiuste väljavõtmine panga klientide poolt. Kuna pangad laenutavad hoiuseid erinevatele firmadele ning eraisikutele, võib juhtuda selline olukord, kus ei jätku enam piisavalt raha, et kliendid enda hoiused välja saaksid võtta. Antud juhul lähevad hoiused kaotsi ning inimestel jääb enda raha kätte saamata. Pankade kokkuvarisemised juhtuvad kõige tihedamini, kui on eelnenud pikk riskantsete laenude väljajagamine, mida ei ole võimalik olnud tagasimaksta, põhjustades raha puudujäägi. [4][5]

Majandusmullide kokkukukkumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Majandusmull tekib kui inimesed kaotavad põhjusliku ja konservatiivse mõtlemise ning satuvad lootusetuse ja ahnuse küüsi. Sellega luuakse kujutletav majandusmull teatud kindla kauba või toote vastu, tõstes selle hinda mitmekordselt. Antud hind püsib kõrgel vaid tänu inimeste arvamusele, et tegu on väga tulurikka tootega, kuid puudub kindel arusaam, kui palju tulu toode reaalselt sisse toob. Selle kõrgentatud ootsutega lisandub tootele kordades rohkem ostjaid, kui müüjaid.[6] Mulli kokkukukkumine saab alguse, kui üles upitatud toote ootused on reaalsuses palju madalamad eeldatust ning sellest tingitult hakkavad investorid oma osalust maha müüma ning hind kukkub trastiliselt. Tuues kaasa antud toote või sektori kokkuvarisemise, kuni olukord stabiliseerub. Majandusmullide kokkuvarisemist on väga keeruline ennustada, kuna nendest saadakse alles siis aru, kui see juba on toimumas.[7] Tuntumate majandusmullide kokkuvarisemiste hulka kuuluvad 17. sajandi Hollandi tulbimaania ning 2008. aasta kinnisvaramull.[8]

Majanduskriiside põhjused ja tagajärjed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Strateegilised hindade muutused turgudel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Heade investeeringute tegemiseks on vajalik küllaldase informatsiooni omamine ning võime parimal viisil ennustada, milliseid liigutusi teised investorid võivad teha.[9] Tulenevalt investorite eeldustest ja arvamustest võivad liikuma hakata ülespuhutud kuulujutud teatud toodete või turusektorite kohta. Selle tulemusel hakatakse rohkem raha suunama sinna suunda, samuti toimub sarnane trend ka vastupidiselt. Kui ennustatakse, konkurentsi investeeringute lõpetamist teatud alal, liiguvad ka teised rahaandjad sealt eemale. Sellise äraarvamise ja ennustamise puhul võivad turu hinnad ja toodete väärtused tugevalt kõikuda, kõik oleneb milline informatsioon liigub mööda investoreid ja arendajaid.[10]

Laenud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pankade peamiseks tuluallikaks on laenuda väljajagamine. Firmad võtavad suuremahulisi laenu, et teha investeeringuid. Üritatakse järgida teatud reegleid laenude väljajagamisel, et hoida turgu stabiilsena, kuid alati jääb püsima oht, et laenuvõtjad ei ole võimelised tagasimakseid sooritada ning kuulutavad välja pankroti. Laenude liiga kergekäeline jagamine seab suured riskid erinevatele turuosadele, kuhu antud rahad investeeritakse. Hooletute laenude jagamisega ning riskide hindamiste eiramisega luuakse soodsamaid tingimusi pankade kokkuvarisemisteks.[11][12]

Ebakindlus ja ühiskondlik käitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Must Esmaspäev

Paljud majanduskriisid ja majandusmullide lagunemised on järgnenud peale uute tehnoloogiate laialdasema kasutusele võtuga. Investoritel puuduvad veel kindlat arusaamad, millistel viisidel tuleks uutesse tehnoloogiatesse investeerida, et tagasisaadav tulu oleks maksimaalne. Seepärast on uute võimalustega alati kaasnev ebakindlus, millest on tihtipeale raske ülesaada.[13] Peale esimeste investorite edu on läbi infovoolude jõudnud üldisele turule, hakkavad ülejäänud samuti enda raha samasse tootesse paigutama, lootes, et nendel õnnestub samasugune võidukäik. Need otsused võetakse vastu rohkem lootuste ja kindlustundega, mis esialgsed investorid on neile tekitanud. Puuduvad ratsionaalsed uuringud ning ennustused, kas see on üldse tulurikas ka uues keskkonnas ja pikemas perspektiivis. Hakatakse tegutsema karjana, järgides esimesi.[14]

Ülevaate ja regulatsioonide puudujäägid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Valitsused on alati püüdnud majanduskriiside riske vähendada, selleks kehtestatakse teatud regulatsioonid turgudele ja pankadele. Üheks selliseks meetmeks on majandusaruannete avalikustamine, et kõigil oleks kindel pilt firmade rahalisest võimekusest.[15] Majanduskriiside tekkimisele kaasaaitavaks teguriks on peetud ebapiisavate regulatsioonide kehtestamine, täpsema näitena võib esile tuua 2008. aastal US majanduskriisi ühe peapõhjustaja laenude liiga lihtne väljajagamine. Ebapiisavate regulatsioonide tõttu on võimalik ka pettuste läbiviimine. Enda majandusliku olukorra ülepaisutamine ning nõnda lisa investorite meelitamine.[16][17] Ebapiisavate regulatsioonide tõttu on võimalik ka pettuste läbiviimine. Enda majandusliku olukorra ülepaisutamine ning nõnda lisa investorite meelitamine.

Majanduskriiside näited[muuda | redigeeri lähteteksti]

20. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]

1901 paanika - piirdus New Yorki aktsiate vahetusega

1907 – maailma pankade kokkuvarisemine

1910 – Shanghai kummitootmis turu kriis

1929 - Suurmajanduskriis, kõige tähtsam ja tõsisem majanduskriis 20. sajandil

1973 – 1973 nafta kriis. nadta hindade tugev tõus

1973–1975 – Britannia pankade kokkuvarisemine

1980 – Ladina- Ameerika võlakoorem

1983 - Iisraeli pankade kriis

1987 – Must Esmaspäev, kõige järsem aktsiate langus ajaloos

1990 – Jaapani varade majandusmulli lõhkemine

1990 - Põhjamaade pankade kriis

1990 - üldine majanduskriis

1994–95 –Mehhiko majanduskriis, võlakoorma kerkimine

1998 - Venemaa majanduskriis

21. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]

2000–2001 – Türgi majanduskriis

1999-2002 – Argentiina majanduskriis

2001 – dot-com majandusmulli lõhkemine

2008-2011 - Islandi majanduskriis

2007–08 – Globaalne majanduskriis

2010 - Euroopa rahanduskriis

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Majanduskriis. 2014. EKSS. Kasutatud 29.04.2014. (Eesti)
  2. Luc Laeven and Fabian Valencia (2008), 'Systemic banking crises: a new database'
  3. Charles P. Kindleberger and Robert Aliber (2005), Manias, Panics, and Crashes: A History of Financial Crises, 5th ed. Wiley
  4. Miks kriis algas. 2014. Euroopa Komisjon. Kasutatud 29.04.2014. (Eesti)
  5. James F. Davis. The Cause of the 2009 Financial Crisis. 2008. Accuracy in Media. Kasutatud 29.04.2014. (Inglise)
  6. Speculative Bubble. 2014. Investopedia. Kasutatud 29.04.2014. (Inglise)
  7. Taisei Kaizoji. Speculative Bubbles and Chrases in Stock Markets. 2000. University of Kiel. Kasutatud 29.04.2014. (Inglise)
  8. Chris Martenson. Majanduse kiirkursus: suured muutused ja Jätkusuutlikkus. 2013. Telegram. Kasutatud 29.04.2014. (Eesti)
  9. Christophe Chamley. 1 Strategic complementarity of information in financial markets with large shocks. 2009. Boston University. Kasutatud 29.04.2014. (Inglise)
  10. Xavier Vives. Strategic complementarity. 2010. IESE Business School. Kasutatud 29.04.2014. (Inglise)
  11. Michael Simkovic. Secret Liens and the Financial Crisis of 2008. 83, 2009. American Bankruptcy Law Journall. Kasutatud 29.04.2014. (Inglise)
  12. Bhagwan Chowdhry. Leverage and Market Stability. 1998. University of Michigan. Kasutatud 29.04.2014. (Inglise)
  13. Peter Zemsky ja C. Avery. [{{{URL}}} Multi-Dimensional Uncertainty and Hed Behavior in Financial Markets]. 1996. INSEAD. Kasutatud 29.04.2014. (Inglise)
  14. Marco Cipriani ja Antonio Guarino. Herd Behavior in Financial Markets: An Experiment with Financial Market Professionals. 200. IMF. Kasutatud 29.04.2014. (Inglise)
  15. Ross P. Buckley ja Douglas W. Arner. From Crisis to Crisis: The Global Financial System and Regulatory Failure. 2011. Kluwer Law International. Kasutatud 29.04.2014. (Inglise)
  16. Stijn Claessens and Laura Kodres. The Regulatory Responses to the Global Financial Crisis: Some Uncomfortable Questions. 2014. IMF. Kasutatud 29.04.2014. (Inglise)
  17. Mitsuhiro Fukao. Global Financial Crisis and Regulatory Reforms. 2009. OECD. Kasutatud 29.04.2014. (Inglise)