Maite Carranza

Allikas: Vikipeedia
Maite Carranza
Sünninimi Maite Carranza Gil-Dolz del Castellar
Sündinud 25. veebruar 1958
Barcelona, Hispaania
Rahvus hispaanlane
Elukutse kirjanik, stsenarist
Tuntud teoseid "Nõidade sõda"
Tunnustus Premio Nacional de Literatura Infantil y Juvenil (2011), Premio Cervantes Chico (2014), Premio Joaquim Ruyra de narrativa juvenil (2018)
Tegutsemisaastad alates 1984
Lapsed 3
Koduleht
www.maitecarranza.com

Maite Carranza Gil-Dolz del Castellar (sündinud 25. veebruaril 1958 Barcelonas) on kirjanik, stsenarist ja stsenaristikaõppejõud.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ta lõpetas ülikoolis antropoloogia erialal ning oli 1990. aastate keskpaigani keskkooli hispaania keele ja kirjanduse õpetaja. Sel ajal ilmus tema esimene noorsooromaan "Ostres tu, quin cacau" (1986), mis pälvis Serra d’Or kriitikaauhinna. Sellele järgnes 1987. aastal Folch i Torrese auhind "La revolta dels lactants" eest ja 1989. aastal Joaquim Ruyra auhind "La nit dels arutams" eest.

Pärast Barcelona Autonoomses ülikoolis stsenaristika õppimist ja 1991. aastal magistrikraadi saamist loobus ta õpetajatööst ning kirjutas 1992. aastal stsenaariume Televisión Española saatele "Pinnic" ja 1993. aastal Televisión de Cataluña seebiooperile "Poblenou". Aastatel 1995–2007 ühitas ta stsenaristika ja loovkirjutamise õppejõu ametiga. Ta oli Barcelona Autonoomse ülikooli, Barcelona ülikooli, Valencia UIMP (Universidad Internacional Menéndez Pelayo) ja FES de Olot magistristrantuurides stsenaristika ja loovkirjutamise õppejõud.

Tal on ilmunud enam kui viiskümmend teost, mille hulgast tõusevad esile "Mauro ojos brillantes", "Frena Cándida, frena!" või "¿Quieres ser el novio de mi hermana?", kuid rahvusvaheliselt sai ta tuntuks oma ulmetriloogiaga "La guerra de las brujas" ("El clan de la loba", 2005; "El desierto de hielo", 2006 ja "La maldición de Odi", 2007), mis tegi ta üheks enim tõlgitud hispaania naisautoriks. Teos "Palabras envenenadas" (2010), seitse auhinda võitnud ja 12 keelde tõlgitud põnevik laste seksuaalsest väärkohtlemisest, pälvis kriitika tunnustuse. 2013. aastal avaldas ta oma teise täiskasvanutele suunatud raamatu "El fruto del baobab", mis räägib naisimmigrantide kultuurišokist Euroopas; tema esimene täiskasvanutele mõeldud romaan oli "Sin invierno" (1999, Editorial Planeta).

Maite Carranza loomingust on eesti keeles ilmunud fantaasiatriloogia "Nõidade sõda" ("La guerra de las brujas") kirjastuselt Varrak Kret Kaasiku tõlkes. Triloogia esimene raamat "Emahundi klann" ("El clan de la loba") ilmus 2007. aastal, teine raamat "Jäine kõrb" ("El desierto de hielo") 2008. aastal ning samal aastal ilmus ka viimane raamat "Odi needus" ("La maldición de Odi").[1][2][3]

Oma raamatutes vaheldab ta muretut ja transgressiivset huumorit fantaasia ja ühiskonnakriitikaga. Tema uusimad romaanid "Caminos de libertad" ja "La película de la vida" käsitlevad ajaloolist mälu ja laste vaesust.

Maite Carranza on võitnud Hispaania laste- ja noortekirjanduse kõige olulisemaid auhindu, nagu näiteks Premio Nacional de Literatura Infantil y Juvenil (2011)[4] ja Premio Cervantes Chico (2014)[5][6]. Teda on neli korda tunnustatud Müncheni Judgeni raamatukogu White Raveni auhinnaga ja Kataloonias on ta võitnud järgmised auhinnad: Premios Folch i Torres (1986), Crítica Serra d'Or (1987 ja 2010), Joaquim Ruyra (1989), EDEBÉ (2002 ja 2010), Protagonista Jove (2006) y Vaixell de vapor (2016). Ta on saanud ka muid preemiaid ja auhindu (nt Premio Templo de las Mil Puertas, Premio Políglota, Premio Fada[7] ja Premio Banco de Libros de Caracas).

Stsenaristina on ta alates 1990. aastatest teinud kaastööd mitmele telekanalile (TVC, TV1, T5, A3), kirjutades stsenaariume telesaadetele ja seriaalidele nagu "Pinnic", "Poblenou", "Secrets de Família", "Nissaga de Poder", "Rosa", "El joc de viure", "Laura", "Homenots", "Moncloa", "¿dígame?", "Abuela de verano", "El cor de la ciutat", "Isabel" või "39+1" ja telefilmidele nagu "Valeria", "Hermanas de sangre", "La mujer de hielo", "Las hijas de Mohamed" ja "La Atlàntida". Mõned koos teiste stsenaristidega kirjutatud stsenaariumid on pälvinud auhindu, näiteks Premio Ondas, Premio TP, Premio ILC, Premio Festival de Biarritz, Premio GAC ja kõige hilisem Premio Nacional, ka veel mitmed teised auhinnad seriaali "Isabel" eest.

Osa tema teostest on kohandatud teatri jaoks, nagu "Cleques" (Barcelona, 1994) ja "Sopa de piratas" (Buenos Aires, 2007).

Maite Carranzal on kolm last ja ta elab Kataloonias Barcelona provintsis San Feliú de Llobregati linnas.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandusteosed[muuda | muuda lähteteksti]

Laste- ja noorsookirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1986 – "Ostres, tu, quin cacau!", kirjastus La Magrana
  • 1987 – "La insólita campaña", La Magrana
  • 1987 – "La rebelión de los lactantes" (kogumik "Los Grumetes"), kirjastus La Galera
  • 1988 – "Las cartas de Quica" ("La Xalupa"), La Galera
  • 1989 – "El ferry de les Galàxies", La Magrana
  • 1990 – "Prohibido llover los sábados" ("El Duende Verde"), kirjastus Anaya
  • 1991-1992 – "Colección Sefa Ceferina", kirjastus Timunmas
    • "Sefa gallina"
    • "Sefa foca"
    • "Sefa Mona"
    • "Sefa rata"
  • 1992 – "Margarita Metepatas" ("Los piratas"), kirjastus S.M.
  • 1992 – "Mauro Ojos brillantes" ("El Tucán"), kirjastus Edebé
  • 1992 – "La selva de los arutams" ("Gran Angular"), S.M.
  • 1993 – "Carolina Cabezahueca" ("Los piratas"), S.M.
  • 1993 – "Iván el Aventurero" ("El Tucán!), Edebé
  • 1994 – "Frena, Cándida, frena!" ("Gran Angular"), S.M.
  • 1995 – "Colección la Pipa de la Paz" ("El topo Timoteo"), S.M.
    • "El topo Timoteo y los cabezas de melón"
    • "El topo Timoteo y Serafín Pocapela"
    • "El topo Timoteo y Chelo Chándal"
    • "El topo Timoteo y Pedro Nodisparo"
    • "El topo Timoteo y Yolanda Yomisma"
    • "El topo Timoteo y Carla Cieloclaro"
    • "El topo Timoteo y Mgamba Molido"
    • "El topo Timoteo y Martín Todapastilla"
    • "El topo Timoteo y Tito Gafe"
    • "El topo Timoteo y Quica Quitalatele"
    • "El topo Timoteo y Susana Noseñor"
    • "El topo Timoteo Santi Agobios"
  • 1997 – "Leonor y la Paloma de la Paz", S.M.
  • 2002 – "¿Quieres ser el novio de mi hermana?", Edebé
  • 2003 – "Historias divertidas de piratas", Timunmas
  • 2005–2007 – Kogumik "La guerra de las brujas", Edebé
    • "El clan de la loba"
    • "El desierto de hielo"
    • "La Maldición de Odi"
  • 2009 – "Magia de una noche de verano", Edebé
  • 2010 – "Palabras Envenenadas", Edebé
  • 2011 – "Víctor y los vampiros" ("Víctor lubacuto"), Edebé
  • 2011 – "Víctor y los romanos" ("Víctor lubacuto"), Edebé
  • 2012 – "Víctor y los duendes" ("Víctor lubacuto"), Edebé
  • 2013 – "Víctor y los neandertales" ("Víctor lubacuto"), Edebé
  • 2014 – "Víctor y las meninas" ("Víctor lubacuto"), Edebé
  • 2015 – "Víctor y los zombis" ("Víctor lubacuto"), Edebé
  • 2015 – "Contra el fantasma del fuego" ("Los siete cavernícolas"), kirjastus Estrella Polar
  • 2015 – "Contra las pinturas del diablo" ("Los siete cavernícolas"), Estrella Polar
  • 2016 – "Contra los fantasmas del bosque" ("Los siete cavernícolas"), Estrella Polar
  • 2016 – "Víctor y las medusas" ("Víctor lubacuto"), Edebé
  • 2016 – "Calla, Càndida, calla!", kirjastus Cruïlla
  • 2017 – "Una bala para el recuerdo". Loqueleo. Santillana.

Täiskasvanute kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1999 – "Sin invierno" ("Autores Iberoamericanos" kogu), kirjastus Planeta
  • 2013 – "El fruto del Baobab"[8][9][10], kirjastus Edicions 62

Näidendid[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1994 – "Cleques" (hisp. k. "Bofetones") Compañía Los Aquilinos. Jove Teatre Regina. Adaptatsioon raamatust "Vols una cleca ben donada?"
  • 2001 – "On és el Mil.leni?" (hisp. k. "¿Donde está el Milenio?") Auditori de Barcelona
  • 2007 – "Sopa de piratas", Compañía Mariana Díaz. Buenos Aires. Adaptatsioon jutust "Delicias piratescas"

Stsenaariumid[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1992 – "Pinnic" – lastesaade. TVE
  • 1993 – Poblenou – seebiooper. TVC
  • 1994 – "Secrets de família" – seebiooper. TVC
  • 1995 – "Nissaga de Poder" – seebiooper. TVC
  • 1995 – "Rosa, la lluita" – seriaal. TVC
  • 1996 – "El Joc de viure" – noorte seebiooper. TVC
  • 1997 – "Laura" – seriaal. TVC
  • 1999 – "Homenots" – biograafiline lühisari. TVC-TVE
  • 2000 – "Valeria" – telefilm. TVC
  • 2001 – "Moncloa, ¿dígame?" – situatsioonikomöödia. Tele 5
  • 2003 – "Hermanas de Sangre" – telefilm. TVC-TVE
  • 2004 – "La mujer de hielo" – telefilm. TVC
  • 2004 – "Las hijas de Mohamed" – telefilm. TVC
  • 2004 – "De moda" – seriaal. La Forta
  • 2005 – "Abuela de Verano" – seriaal. TVE
  • 2006 – "La Atlántida" – telefilm
  • 2007 – "El cor de la ciutat" – seebiooper. TVC
  • 2009 – "Salim" – mängufilm

Auhinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandusauhinnad[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1984 – Premio de narrativa Vila de Sant Boi – "La verdadera vocación de la 205"
  • 1986 – Premio Josep Maria Folch i Torres noortekirjanduse auhind – "La rebelión de los lactantes"
  • 1987 – Premio de la crítica Serra d’Or noortekirjanduse auhind – "Ostres, tu, quin cacau!"
  • 1987 – White Raven, Müncheni Judgeni raamatukogu – "Ostres, tu, quin cacau!"
  • 1988 – White Raven, Müncheni Judgeni raamatukogu – "La insólita campaña"
  • 1989 – Premio Joaquim Ruyra noortekirjanduse auhind – "La selva de los arutams"
  • 2002 – Premio Edebé lastekirjanduse auhind – "¿Quieres ser el novio de mi hermana?"
  • 2005 – White Raven, Müncheni Judgeni raamatukogu – "El Clan de la Loba"
  • 2006 – Premio Protagonista Joven parim noorsooromaan – "El desierto de hielo"
  • 2010 – Premio Edebé lastekirjanduse auhind – "Palabras envenenadas"
  • 2011 – Premio Nacional de Literatura Infantil y Juvenil, Hispaania Kultuuriministeerium
  • 2013 – Premio Banco del Libro de Caracas – "Palabras envenenadas", Caracase raamatukogu
  • 2014 – Premio Cervantes Chico laste- ja noortekirjanduse auhind romaanikogu eest, Alcalá de Henares linn.[11][12]
  • 2015 – Premio FADA – "Palabras envenenadas", Fundación Vicki Bernadet[13][14]
  • 2018 – Premio Joaquim Ruyra noortekirjanduse auhind[15]
  • 2019 – Premio Edebé laste- ja noortekirjanduse auhind[16]

Auhinnad stsenaariumide eest[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1993 – Premio Ondas Internacional – lastesaade "Pinnic"
  • 1993 – Premio Antena de Oro de Bulgaria – lastesaade "Pinnic"
  • 1994 – Festival Audiovisual de New York pronksmedal – lastesaade "Pinnic"
  • 1995 – Premio TP – seebiooper "Poblenou"
  • 1998 – Premio Nacional Artes Audiovisuales – seebiooper "Nissaga de Poder"
  • 2000 – Premio Festival de Biarritz parim naisesitus – telefilm "Valeria"
  • 2001 – Telefilmide esikümme – telefilm "Valeria"
  • 2004 – Premio Civis Ard Media Prize (Saksamaa) – "Las hijas de Mohamed"
  • 2005 – Premio GAC telefilmide stsenaariumi auhind – "Las hijas de Mohamed"
  • 2012 – Premio Ondas parim fiktsioon – seriaal "Isabel"[17]
  • 2013 – Premio Iris parim fiktsioon – seriaal "Isabel"
  • 2013 – Premio Antena de Oro de Televisión – seriaal "Isabel"
  • 2014 – Premio Nacional de televisión – seriaal "Isabel"

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ "EMAHUNDI KLANN. NÕIDADE SÕDA 1 RAAMAT". Rahva Raamat. Vaadatud 16. jaanuar 2021.
  2. ↑ "Jäine kõrb. Triloogia Nõidade sõda II raamat". Apollo. Vaadatud 16. jaanuar 2021.
  3. ↑ "Odi needus. Triloogia Nõidade sõda III raamat". Apollo. Vaadatud 16. jaanuar 2021.
  4. ↑ "Maite Carranza, premi Nacional de Literatura Infantil i Juvenil" (katalaani keeles). Corporació Catalana de Mitjans Audiovisuals. 18. november 2011.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  5. ↑ Imma Muñoz (22. oktoober 2014). "Maite Carranza: "Con la mejor intención, estamos educando futuros piratas y desertizando el panorama de creadores"". El Periódico Catalunya (hispaania).
  6. ↑ "Maite Carranza: Dar clásicos a los niños es un atentado contra la lectura". La Vanguardia (hispaania). 16. oktoober 2014.
  7. ↑ "Maite Carranza gana el II Premio Fada a la Cultura". La Vanguardia (hispaania). 4. veebruar 2015.
  8. ↑ "Maite Carranza le pone rostro al drama de la ablación en «El fruto del baobab»". ABC (hispaania). 6. märts 2013. Vaadatud 6. märts 2013.
  9. ↑ Àlex Tort (14. aprill 2013). "Maite Carranza: "La ablación del clítoris es la extirpación de la felicidad"". La Vanguardia (hispaania). Vaadatud 15. aprill 2013.
  10. ↑ ""La vida de les dones gambianes no és tan diferent de la que van viure les nostres àvies"". Fetasantfeliu (katalaani keeles). 8. märts 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  11. ↑ "La escritora Maite Carranza, premio Cervantes Chico 2014". La Vanguardia (hispaania). 7. juuli 2014. Vaadatud 7. juuli 2014.
  12. ↑ "Maite Carranza guanya el premi Cervantes Chico de literatura infantil i juvenil". fetasantfeliu (katalaani keeles). 8. juuli 2014.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  13. ↑ "Fundació Vicki Bernadet". Fundació Vicki Bernadet (katalaani keeles). Vaadatud 19. veebruar 2015.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  14. ↑ "Maite Carranza gana el II Premio Fada a la Cultura". La Vanguardia (hispaania). 4. veebruar 2015.
  15. ↑ "Jordi Cabré gana el Premio Sant Jordi con la novela 'Digues un desig'". La Vanguardia (hispaania). 14. detsember 2018. Vaadatud 14. detsember 2018.
  16. ↑ Anna Abella (23. jaanuar 2019). "Maite Carranza y Elia Barceló se llevan los premios Edebé". El Periódico Catalunya (hispaania). Vaadatud 23. jaanuar 2019.
  17. ↑ "Palmarés". Premios Ondas (hispaania). Originaali arhiivikoopia seisuga 21. jaanuar 2021.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Maite_Carranza&oldid=6634084"