Magnetiline hüsterees

Allikas: Vikipeedia

Magnetiline hüsterees (kreeka sõnast hysteresis hilinemine) on ferro- ja ferrimagnetiliste materjalide omadus, mis aeglustab nende magneetumuse muutumist või takistab selle ennistumist esialgsesse olekusse. Sel puhul ei sõltu süsteemi magneetumus mitte ainult magneetiva välja suurusest, vaid ka varasemast magneetumusest.

Hüstereesisilmus

Magnetiline hüsterees avaldub magnetmaterjali sees kujuneva magnetvälja tiheduse B mitteüheses sõltuvuses välise magneetiva välja tugevusest H.

Graafiliselt väljendub see sõltuvus hüstereesisilmusena. Silmus kujuneb, kui suurendada magneetimist algväärtusest (H = 0 ja B = 0) magnetilise küllastuse väärtuseni Hm, millele vastab vootihedus Bm, ja siis vähendada väljatugevust vastassuunalise küllastusväärtuseni ‒Hm. Seejuures väljatihedus magneetikus väheneb H = 0 juures vootiheduseni Br, mida nimetatakse remanentsiks ehk jääkmagneetumuseks, ja edasi vootiheduseni B = 0, milleni viib väljatugevus Hc, mida nimetatakse koertsitiivsuseks ehk koertsitiivjõuks. Silmus sulgub väljatugevuse suurendamisel uuesti väärtuseni Hm.

Niisuguse ümbermagneetimisega on seotud energiakulu. Hüstereesikadu on seda suurem, mida suurem on hüstereesisilmuse pindala, s.t mida laiem on silmus. Laia hüstereesisilmusega aineid nimetatakse kõvadeks magnetmaterjalideks ja kitsa silmusega aineid pehmeteks magnetmaterjalideks.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]