Ludwig III Laps

Allikas: Vikipeedia
Ludwig III Laps (19. sajandi pilt)

Ludwig III Laps (mõnikord ka Ludwig IV; 893 Altötting911 Maini-äärne Frankfurt) oli viimane Karolingist Ida-Frangi riigi valitseja.

Ludwig oli kuninga ja keisri Arnulfi ning tema abikaasa Ota (Oda, Uta) ainus poeg ning sai kuningaks tolle surma järel, olles vaid 6-aastane. Ta krooniti 4. veebruaril 900 ja see on esimene Saksa kuninga kroonimine, mille kohta on kirjalikke andmeid.

Ludwig oli kehaliselt nõrk ja sageli haige. Tema eest valitsesid aadlikud ja piiskopid. Kõige mõjukamad nende hulgast olid Mainzi peapiiskop Hatto I ja Konstanzi piiskop Salomon III.

Ludwigil oli vanem poolvend, väljaspool abielu 871 sündinud Zwentibold, kes valitses Arnulfi armust Lotringis. Pärast Arnulfi surma keeldus Zwentibold Ludwigile allumast ja kuulutas Lotringi iseseisvaks. Aadli toetus kuulus aga Ludwigile, nad hakkasid mässama ja mässuline krahv Reginhar tappis Zwentiboldi. Zwentiboldil polnud pärijaid ja Ludwig sai tema maad endale.

903 kuulutas Ludwig välja Raffelstetteni tollieeskirjad, mis oli ainus varakeskaja Euroopas tollimakse reguleeriv õigusakt. Raffelstetten oli koht Doonaul, kus mööduvatelt laevadelt tollimaksu võeti, ja see asus Linzist mõne kilomeetri allavoolu, tänapäeva Astenis. Peamised kaubanduspartnerid olid Bütsants ja Kiievi-Venemaa.

Tema valitsusajal kannatas maa rängalt ungarlaste rüüsteretkede all. 900 rüüstas nende üks vägi rängalt Baierit, aga teise suutsid markkrahv Liutpold ja Passau piiskop Richer puruks lüüa. 901 laastasid ungarlased Kärntenit. 904 kutsusid sakslased ungarlaste vaimse juhi Kurszáni, kes oli Árpádi kaasvalitseja, läbirääkimistele, kuid mõrvasid ta kogu kaaskonnaga, misjärel Árpád sai ungarlaste ainuvalitsejaks. 906 rüüstasid ungarlased kahel korral Saksimaad ja 907 andsid nad baierlastele ränga hoobi, tappes ka markkrahvi Liutpoldi. Ludwig proovis sõjaväge ka ise juhtida, aga tema vägi löödi Pressburgi (Bratislava) all puruks. Järgmisel aastal oli Saksimaa ja Tüüringi kord ning 909 käisid ungarlased koguni Švaabimaal ja Ülem-Burgundias.

Ludwig III suri kõigest 18-aastasena Maini-äärses Frankfurdis ja maeti oma isa kõrvale Regensburgi Püha Emmerami kloostrisse.

Kui Ludwig pärijateta suri, algas riigis segadusteaeg, mis lõppes Heinrich Linnupüüdja võimuletulekuga. Lotringi valitsejaks sai Reginhar, kes oli enne seal valitsenud Zwentiboldi ise tapnud.

Eelnev:
Arnulf
Ida-Frangi kuningas
899911
Järgnev:
Konrad I