Loovtöö

Loovtöö on juhendatud õppeprotsess, mille käigus õpilane saab oma oskusi rakendada iseseisvalt töötades. Õpilane saab arendada oma loovust ja näidata ning täiendada omandatud teadmisi. Loovtöö on vastutusrikas ja mitmetahuline ülesanne.

Alates 2013/2014. õppeaastast on loovtöö tegemine põhikooli lõpetamise üheks tingimuseks. Riiklik õppekava annab töö tegemiseks põhimõttelise raami: kolmandas kooliastmes korraldab põhikool õpilastele läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö. Täpsema korralduse, nagu temaatika valiku, juhendamise, töö koostamise ja hindamise korra paneb paika kooli õppekava.

Loovtööks loetakse individuaalselt või kollektiivselt õpilaste tehtud uurimistööd, projekti või omaloomingulist tööd (leiutis, kunstitöö, performance, videofilm, muusikateos vm).  Loovtööna ei piisa ainult loodu esitamisest, vaid sellele tuleb lisada kirjalikult vormistatud tööna vajalikud selgitused, mis aitavad mõista, kuidas on loovtöö seotud läbivate teemadega.  

Alates 2021. aastast koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga käiakse koolides tegemas töötubasid „Loo ja uuri!“.

Loovtöö eesmärk

Loovus on vaieldamatult meie kõigi ainulaadsem inimlik omadus . Loovtöös teeb õppija midagi algusest lõpuni ise. Töö tegemine annab ideaalse võimaluse ennast arendada huvipakkuvas valdkonnas. Teemaks tuleb kindlasti valida midagi, mille kohta on soov iseendal rohkem teada saada.

Loovtöö eesmärk on pakkuda õpilasele võimetekohast ja huvidest lähtuvat eneseteostuse võimalust, mis toetab õpilase loomingulist algatusvõimet, kriitilise mõtlemise arengut ja kujunemist loovaks isiksuseks.

Õpilane teeb loovtöö 8. klassis kolmanda trimestri lõpus. Hiljemalt 1. oktoobriks tuleb õpilasel valida loovtöö teema. Loovtöö peab olema valmis esitlemiseks hiljemalt 15. mai. Loovtööd võib teha individuaalselt või kollektiivselt. Õpilasele määratakse loovtöö juhendaja. Kaasjuhendajana on lubatud spetsialist väljastpoolt kooli. Juhendajad kinnitab käskkirjaga kooli direktor. Loovtöö tulemused salvestatakse viisil, mis võimaldab tööd säilitada kooli raamatukogus.

Õpilase roll loovtöö tegemisel

Loovtöö on üks võimalus arendada õpilases iseseisva töö oskusi. Õpilane arendab endas suhtlemis-, organiseerimis-, uurimis-, analüüsimis-, planeerimis-, juhtimis- ja esinemisoskust. Esmalt tuleb õpilasel valida omale sobiv teema ja leida juhendaja. Seejärel tuleb tutvuda uurimistöö vormistamise juhendiga ja koostada endale ajakava.

Vastavalt kokkulepetele tuleb õpilasel juhendajale perioodiliselt töökäikudest aru anda. Töö tuleb vormistada nõuetekohaselt. Viimaseks ülesandeks on loovtöö kaitsmine kaitsmiskomisjoni ees.

Juhendaja roll loovtöö tegemisel

Juhendaja pakub välja või aitab sõnastada loovtöö teema. Aitab püstitada töö eesmärk kavandada töö üleseitust. Nõustab õpilast tööplaaniga, ajakavaga ja teabeallikate leidmisega. Töö koostamise käigus juhendaja jälgib tööplaani täitmist, hindab töö protsessi ja annab kirjaliku tagasisidet tehtud töö eest ja vajadusel motiveerib õpilast.

Loovtöö päevik

Loovtöö tegemine on pikk protsess ja selle tegemise käigus tuleb läbi töötada palju eri materjale, suhelda eri inimestega, lahendada eri probleeme. Kogu loovtöö tegemise protsessi tuleks järjepidevalt ja süsteemselt salvestada, et kõik nüansid meeles püsiksid ja hiljem saaks loovtöö tegemist tõhusalt hinnata. Selleks tuleks pidada isiklikku loovtööpäevikut. Loovtöö päevikut on soovituslik kasutada protsessi algusest lõpuni. Igakord kui õpilane tegeleb loovtööga, tuleb teha päevikusse sissekanded. Päevikusse tuleb panna kirja võimalikult palju ideid, sest siis on suurem tõenäosus, et õpilane leiab enda jaoks õige teema.

Loovtöö päevik võib olla: kaustik, vihik, digitaalsel kujul dokument, blogi, video salvestused, helifailid jne. Soovitatakse kasutada  Google’i dokumenti ehk Google docs, mis salvestab automaatselt kõik tegevused ära ja lisab sissekannetele kuupäevad. Google’i dokumenti saab avada kõikides arvutites ja telefonis. Seda saad jagada vajadusel oma juhendajaga ja kui teed loovtöö rühmas siis ka rühmakaaslastega. Google’i  dokument ei kao kuhugi ära ja seda ei saa ise kogemata ära kustutada.

Õpilane peaks päevikusse kirjutama sissekanded teema valikust koos põhjendusega, plaanid, töös kasutatavad allikad, esialgse ajakava, eelarve (kui on vajalik), märkmeid kohtumistest juhendajaga, esile kerkinud probleeme ja lahendusi, tööprotsessi kirjeldusega koos tõenditega (nt  [KL1] fotomaterjale kui on vajalik), kirjavahetusi (kui on vajalik). Salvestada tuleks töö praktilise osa eri etapid ja etappidega seotud vahendid. Näiteks, kui õpilane ehitab midagi, siis tuleks pildistada joonised, vajalikud materjalid ja tööriistad. Uurimistöö juures tuleb kasuks, kui salvestada etapi kaupa kogu uurimuse protsessid.

Loovtööde esitlemine

Loovtöö lõpeb avaliku esinemisega. Loovtöö esitluseks valmistab õpilane ettekande, mis koosneb järgmistest osadest: sissejuhatus (töö eesmärgid, teema valiku põhjendus), töö käigu kirjeldus (kasutatud meetodid, kollektiivselt tehtud töö puhul iga õpilase panuse kirjeldus), kokkuvõte (põhijäreldused, sh enesehinnang). Esitluse pikkuseks on kuni 10 minutit, millele järgneb arutelu. Kollektiivse töö puhul osalevad ettekande esitlemisel kõik õpilased.

Loovtöö hindamine

Loovtööd hindab hindamiskomisjon. Hindamiskomisjoni kinnitab käskkirjaga direktor. Loovtöö hindamisel arvestatakse järgmist: loovtöö vastavust teemale, eesmärkide saavutamine, originaalsus, vormistamine, tööprotsess (seda hindab juhendaja), esitluse ülesehitus, esinemine ja küsimustele vastamine.

Hinnatakse põhiidee ja sisu vastavust: kas on uuritud sissejuhatuses püstitatud põhiideed, kas faktid on kontrollitud, kas materjal on olnud piisav jne. Samuti hinnatakse ülesehituse terviklikkust: kas kõik töö osad on olemas, kas liigendus on piisav ja loogiline. Hindamisel arvestatakse ka keelelist korrektsust stiili sobivust, vormistamise korrektsust ja õpilase aktiivsust uurimisprotsessis.