Litene

Litene
Elanikke	587 (2022)
Koordinaadid	57° 11′ N, 27° 2′ E

Litene on küla (lielciems) Lätis Gulbene piirkonnas 19 km kaugusel Gulbene linnast, Litene valla halduskeskus.

Külas asub Litene mõisa süda. Küla läbib Pedetsi jõgi, mille ääres asus paberitehas.

Mõisa lähedal pidas Eesti rahvavägi Vabadussõja ajal 7. juunil 1919 lahingu Landeswehri ratsasalgaga.

Mõis natsionaliseeriti 1921. aastal ja 1924. aastast tegutseb mõisa peahoones kool. Külas on ka raamatukogu.

Asula sai laiemalt tuntuks 1941. aasta suvel, kui Nõukogude okupatsiooni ajal koondati sinna suur hulk Läti sõdureid. Juuniküüditamise ajal 14. juunil koguti kokku ohvitserid ja viidi õppuste ettekäändel metsa, kus neilt võeti relvad ja nad arreteeriti. Vastuhakanud tapeti. Ülejäänud pandi rongidele ja viidi Riiga, kust nad suunati edasi GULAGi vangilaagritesse. Selle tõttu on see paik tuntud kui Läti Katõn.

Nõukogude ajal oli küla kohaliku kolhoosi keskasula.

Pärast iseseisvuse taastamist on Läti arheoloogid leidnud sealt 11 Läti ohvitseri surnukeha jäänuseid, kuid tapetute täpne hulk ei ole teada. 2001. aastal avati külas hukkunute mälestuskompleks.

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Läti sõjaväe Litene suvine välilaager, Litene mõisaansambel (sealhulgas tall) ja kommunistliku massimõrva ohvrite mälestusmärk koos matmispaigaga. Kohaliku kaitse all on Litene kalmistu kabel, Litene mõisa pesuköök, häärber, kaks teenijate maja, park, magasiait, ait, küün ja apteek. Looduskaitse all on pärn ümbermõõduga 4,08 meetrit, tamm ümbermõõduga 5,06 meetrit, Ozolciemsi tammed, Litene paberivabriku tamm, Pedetsi jõe tammed, Litene vabaõhulava tamm, Litene mõisa jalakas ja Litene tamm.

Asula juurest läheb läbi Gulbene ja Balvi vaheline maantee (P35) ja sealt algab P43-maantee, mis suundub Alūksnesse. Asulas on Aprūpes centrsi ja Litenes centrsi bussipeatus.

2012. aastal oli külas 1140 elanikku, 2017. aastal aga 685 elanikku. 2022. aastal oli elanikke 587.

Pildid

• 
• 
• 
•