Liibüa kõrb

Allikas: Vikipeedia
Mäed Liibüa kõrbes, 2005

Liibüa kõrb (araabia الصحراء الليبية) on kõrb Aafrikas, osa Saharast.

Pinnamood[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liibüa kõrbes asuvad Uveinati mäed. Ülejäänud osas on ta tasandik, kus asub madalaid astanguid ja nõgusid. Esineb ulatuslike liivakõrbeid.

Sademed, niiskus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liibüa kõrbes sajab vähe vihma. Seal sajab 100–180 mm aastas talviste vihmadena. Talviseid vihmu esineb ka rannikust kaugemal, kuid harva. Ka esineb Liibüa kõrbes mõnikord mussoonvihmu suvel. Aga oaasides ja Niiluse orus, kus sademeid mõõdetakse, on keskmine sademete hulk reeglina 1–10 mm aastas.

Väheste sademete ning tasase reljeefi tõttu on Liibüa kõrbes vähe jõgesid. Erandiks on jällegi Vahemere rannik. Seal asub mõne kilomeetri kaugusel rannikust madal astang. Kuna seal sajab talvel 50–150 mm vihma, suures osas paduvihma, leidub seal jõgesid, kus vihma ajal ka vett voolab. Niiluse vasakkaldal leidub küll ka orge, näiteks Kuningate org, aga sademete vähesuse tõttu voolab seal harva vett.

Taimestik, oaasid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liibüa kõrbes on vähe taimi, peamiselt nõgudes. Ka loomi elab vähe, siiski jätavad nad liivale jälgi.

Liibüa kõrbes esineb põhjavett. Kohati imbub see allikate ja kaevude kaudu maapinnale. Nii asub kõrbes nõgude ahelik, kus paiknevad Kharjah, Dākhilah, Baḩarīyah ja Farāfirah oaas, ka asuvad kõrbes Sīwah’ oaas, Al-Kufrah oaas ja Wādī an-Naţrūn. Seevastu Qaţţārah nõos on vesi soolane, mistõttu seal on vaid soolakuid ja soid.

Varem on Liibüa kõrbes olnud niiskem kliima, kasvanud rohkem taimi ja elanud rohkem inimesi. Kuid rikkalikku vihma pole olnud ei holotseenis ega pleistotseenis. Näib, et varases holotseenis oli niiskem periood, mil kõrbes sadanud vihm moodustas järvi paljudes Liibüa kõrbe piirkondades, kuid sellest ei piisanud, et järved oleks üle ajanud ja jõgede kaudu Vahemerre või Niilusesse äravoolu omanud. Vanad jõesängid on liiva täis tuisanud ja seal pole miljoneid aastaid läbivoolu olnud. On oletatud, et varaholotseenis võis Liibüa kõrbes sadada 100–200 mm aastas. Igatahes Niiluse vasakpoolsetes lisajõgedes voolas vett hiljemalt Neljanda Dünastia ajal: see uhtus ära püramiidiehitajate hooneid. Ka kahjustas vihm tollal põletamata savist hooneid, neid läbi leotades, mida tänapäeva kliimas ei juhtu. Näib aga, et Keskmise Riigi ajast peale on Liibüa kõrbes olnud tänapäevasega sarnane kliima. Vaid oaasides on vett vähemaks jäänud, kuna põhjavesi on ära voolanud ja ära kulunud.