Lhotse Middle

Allikas: Vikipeedia

Vaade Lhotse mäele. Pildil visuaalselt kõrgeim tipp on Lhotse peatipp (8516 m). Parempoolne äärmine tipp on Lhotse Shar (8386 m). Lhotse Middle (8410 m) jääb peatipust esimene tipp paremale
Vaade Lhotse mäele. Pildil vasakult esimene on Lhotse Middle. Parempoolne äärmine tipp on Lhotse Shar

Lhotse Middle , ka Lhotse-Middle Summit[1], on mäetipp Lhotse mäel Mahalangur Himali ahelikus Himaalajas. Mäetipp asub Hiina ja Nepali piiril.

Lhotse Middle asub peatipust (8516 m) 430 m idakagu suunas.[1]

Tipu kõrgus on 8410 m.[1] Kuna tema topograafilne prominents on vaid 60 m, siis ta ei klassifitseeru eraldi mäeks. Ta on Lhotse kõrvaltipp (sub-peak).

Kõigist kaheksatuhandelistest mäetippudest (sealhulgas kõrvaltipud) alistus Lhotse Middle alpinistidele viimasena.

Alpinism[muuda | muuda lähteteksti]

Tipu vallutuskatsed[muuda | muuda lähteteksti]

Tippu on üritatud vallutada alates 1997. aastast. Nurjusid tipputõusud 1997. aastal (hukkus Venemaa tugevamaid alpiniste Vladimir Baškirov), 1998. aastal (tõusti Lhotse Shari tippu ja sealt katse tipuharja kaudu liikuda Lhotse Middle'ile), 2000. aastal (katse Lhotse peatipu kaudu tõusta Lhotse Middle'ile). Veel neljaski vene alpinistide ebaõnnestunud üritus tippu jõuda – Venemaa eriolukordade ministeeriumi ekspeditsiooni tõus 2000. aasta sügisel – lõppes ühe päästja surmaga.[2] 2001. aastal ebaõnnestusid ka Lõuna-Korea ja Hispaania ekspeditsioonide tõusukatsed[3].

Esmatõus[muuda | muuda lähteteksti]

Esmatõusu tippu tegid 23. mail 2003 Venemaa ekspeditsiooni liikmed Aleksei Bolotov, Sergei Timofejev, Jevgeni Vinogradski ja Pjotr Kuznetsov. Rünnakulaagrist (V laagrist) kõrgusel 8250 m väljuti kella 8 paiku hommikul, tippu (8410 m) jõuti pärast lõunat kella kolme paiku ja tagasi rünnakulaagrisse jõuti õhtu pimenedes kella kaheksaks. Järgmise päeva õhtuks laskusid nad Lõunasadulale (IV vahelaager)[4][5]

24. mail tõusid tippu sama ekspeditsiooni 3 liiget, nende seas ka Gleb Sokolov, kes on esimene alpinist, kes on tõusnud Lhotse kõigi kolme üle 8000 m kõrguse tipu otsa. 27. mail jõudsid tippu veel 2 meeskonna liiget.[4][6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]