Lembitu (ooper)

Lembitu on Villem Kapi ooper (psühholoogiline draama) kahes vaatuses ja viies pildis Astrid Pirni libretole, mis lähtub Juhan Sütiste draama Ristikoerad ainestikust. Helilooja ainus ooper, mida on hinnatud tema meistriteoseks. Paistab silma paljude koorinumbrite ja tantsustseenide poolest. Väljatulekul esitati ooperit üle 50 korra.

Esmaettekanne toimus 23. augustil 1961 Tallinnas teatris Estonia. Rollide esmaesitajad: Tiit Kuusik (Lembitu), Georg Ots (Meelis), Ott Raukas (Kaupo), Aino Külvand (Mare), Georg Taleš (Folkvin), Aaro Pärn (Alobrand), August Sepp (Niilo). Dirigent Kirill Raudsepp.

Estonia taaslavastas ooperi 1965. aastal. 1962. aastal toimus vabaõhuetendus Suure-Jaani lähedal Lõhavere linnusemäel ning 1966. ja 1969. aastal Tallinnas Pirita kabelimäel. 2008. aastal oli kärbitud variant ettekandmisel kontsertetendusena Suure-Jaani Muusikafestivalil.

Peamised osad: Sakala maavanem Lembitu (bariton), Meelis (bariton), liivlaste vanem Kaupo (bass), Mare (sopran), ordumeister Folkvin (bass-bariton), paater Alobrand (bass), Manivald (tenor), Hendrik (bariton), Niilo (bass).

Eesti Rahvusooper andis 2011. aastal välja ooperi „Lembitu” CD plaadi 1966. aastal tehtud helisalvestusest. Rolle esitavad Tiit Kuusik (Lembitu), Georg Ots (Meelis), Aino Külvand (Mare), Georg Taleš (Folkvin) ja Ervin Kärvet (Alobrand)

Tegevus

Tegevus toimub 13. sajandil Eestis ja käsitleb eestlaste muistset vaba­dus­võitlust ning Madisepäeva ehk Paala lahingut, mille tagajärjel eestlased kaotasid 700 aastaks vabaduse. Leina­takse lahingus langenud Lembitu poega Lembevalda.

Lehola linnusesse tulevad liivlaste vanema Kaupo saadikud paater Alobrand ja munk Hendrik, kes ühtlasi on ka ordumeister Folkvini käsila­sed ja salakuulajad. Nad teatavad Lembitule, et tema teine poeg Meelis elab ja on Kaupo juures van­gis. Kaupo soovib vahetada Meelise oma tütre Mare vastu, kes omakorda on vangis Lembitu juures. Lembitu on vahetusega nõus ja soovib isiklikult Toreidasse sõita. Marel on aga kahju lahkuda, sest Lembitu on teda kohelnud kui oma tütart.

Rüütlid lõbutsevad Toreida lossis. Sakalast naasevad Alobrand ja Hendrik ning teatavad, et Lembitu on sõlminud sõjalise liidu Novgorodi vürstiga. See teade ärritab ordumeister Folkvini. Eestlastega võitlemiseks kutsub ordumeister appi liivlaste vanema Kaupo ja kuulutab ta paavsti toel Liivimaa kuningaks. Auahne Kaupo lubab anda appi kolm tuhat meest, ehkki teab, et on oma rahva usalduse kaotanud.

Ordu­meistri Toreida lossi saabub Lembitu koos Marega. Kaupo keelitab teda oma rahvast reetma, kuid Lembitu ei nõustu. Talle antakse poeg Meelis tagasi, kellest on kuue aasta jooksul kasvatatud munk. Isa ja poeg lahkuvad. Alobrand annab Meelisele kaasa pistoda ja ordumeistri käsu Lembitu tappa.  Paater Alobrand võtab Meeliselt vande, et paganast isa tapmine on kirikule meelepärane tegevus.

Leholas kindlustatakse linnust, sest on oodata rüütlite rünnakut. Mungakuube riietatud Meelist piinab kirikule antud tõotus isa tappa. Usuhulluses püüabki ta isale kallale tungida, kuid viimasel hetkel mõis­tab oma teo koledust ja loobub.

Keset üldist lõbusust saabub Mare, kes on Toreidast põgenenud. Ta teatab, et suur orduvägi on jõudnud Saksamaale. Eestlased valmistuvad lahinguks. Meelis kohtub Marega. Nad on hakanud teineteist armas­tama ja on õn­nelikud. Kostab sõjasarve kutse. Meelis ühineb lahingusse mineva malevaga.

Kaupo saab lahingus surmavalt haavata. Mee­lis omakorda tapab surnud Kaupolt raha riisuva Alobrandi. Lahinguväljalt tuleb raskelt haavatud Lembitu. Teda toetavad mitmed sõjakaaslased. Surres keelitab eestlaste vanem oma rahvast vaba­duse eest võitlema.

Peamised muusikalood

• Lembitu monolood „Nii paljud läksid”
• Mare aaria „Koju, koju mind ootab Toreida”
• Meelise aaria „Siin puhub kodukoha hiietuul”
• Lembitu aaria „Nüüd tagasi mu juurde jõudis poeg”
• Koor „Päev läks looja”
• Meelise ja Mare duett „Kui palju tähti, nagu silmad selged”
• tantsustseen „Tantsigem nüüd tare peale”
• rüütlite koor „Me kätes Liivi, Läti”
• tütarlaste koor „Pärjakene lillevanik”
• Kaupo surmastseen „Ei tea, kus olen”
• ansambel kooriga „Lembitu langes”