Laenuleping

Allikas: Vikipeedia

Laenuleping ehk krediidileping on tsiviilõiguses leping, millega üks isik (laenuandja ehk krediidiandja) kohustub andma teisele isikule (laenusaaja/krediidisaaja) rahasumma või asendatava asja (laenu) ning laenusaaja kohustub lepingus määratud ajaks tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Laenulepinguga võidakse ka määrata, et laenusaaja maksab laenuandjale lisaks tasu laenu kasutamise eest.

Laenulepingu esemeks võib olla ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel.

Eestis on laenuleping seisuga 31.10.2007 reguleeritud "Võlaõigusseaduse" paragrahvidega 396–400.

Tarbijalaenuleping on leping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev laenuandja annab või kohustub andma tarbijale laenu.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]