Ladinapuri

Allikas: Vikipeedia
kahe mastiga ladinapurjestus

Ladinapuri (lad.k. latin - Vahemeri) on kitsas, kolmnurkne pikipuri, mis on kinnitatud ülemise ääre liiktrossiga pika, võib olla isegi pikema kui laev, nn ladinaraa külge. Raa vööripoolne ots on tõmmatud tugevalt alla vöörtäävi juurde kahe taliga. Raa on kinnitatud masti külge umbes ühe kolmandiku tema pikkuse kaugusel otsast. Raa ahtripoolne ots on tõstetud mastist kõrgemale ja vöib ulatuda ahtri taha. Tema asendit hoitakse kahe brassi abil ja ta võib olla tõmmatud isegi looka. Lühike mast on ettepoole kaldu ja kinnitatakse ühe vöörtaagi ja kahe parduuni abil. Ladinapurje omapära on, et tema kasutamisel tuule poolt tekitatud aerodünaamilise jõu üks koostisosa on suunatud üles, vähendades sellega vööri vajumise lainesse. Ladinapurje negatiivseks küljeks on võimatus seilata tihttuules.

Ladina purjestuse kasutuselevõtt Vahemerel ja Niiluse jõel juba enne Kristuse sündi oli üks antiikse meresõidu saavutusi. Ladinapurjel võib olla araabia päritolu. Polüneeslased leiutasid ladinapurje iseseisvalt.

Suurte maadeavastuse ajastul 14. - 15. sajandil avamere sõiduks oli enamkasutatavaks laevatüübiks karavell. Seda tüüpi laevu kasutasid Christoph Kolumbus, Vasco da Gama, Fernão de Magalhães. Karavellid olid kuni kolmemastilised purjekad, põhiliselt ladinapurjestusega fokk- ja grootmastis. Besaanmastis võis olla põikpuri.

Ladinapurjed on kasutused nüüdisajani feluuga ja dhou tüüpi väikestel kalalaevadel ja rannasõidu kaubapurjekatel Niiluse jõel, Punasel merel, Pärsia lahes ja India ookeani pöhjaosas.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]