Laagriõlu

Allikas: Vikipeedia
Lager beer in glass.jpg

Laagriõlu ehk laagerõlu ehk põhjakääritamisega õlu on õlleliik, mille valmistamisel jäetakse õlu pärast põhjakääritamist laagerduma (sellest tulebki nimetus).

Laagriõlled on heledama värvusega, suure gaasisisaldusega, keskmise kuni tugeva humalamaitsega ning 3-5-protsendise alkoholisisaldusega.

Laager on maailma populaarseim õlleliik. Seda pruuliti esmakordselt Saksamaal umbes 500 aastat tagasi.

Laagriõllede hulka kuulub näiteks pilsen.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

16. sajandil (või isegi varem) oli Baieri õllepruulijatel kohustus õlut pruulida vaid aasta jahedamatel kuudel. Et õlu oleks suvekuudel kättesaadav, hoiti seda koobastes ja kivikeldrites. Aastatel 18201830 reisis Baieri õllepruulija Gabriel Sedlmayr II Noorem Euroopas eesmärgiga täiendada oma pruulimisoskust. Naastes lõi ta stabiilsema ja tervikliku laagerõlle, mille retsept levis kiiresti üle Euroopa.

Kasutades teistsugust linnast ja kohalikku vett, lõi Baieri õllepruulija Josef Groll 1842. a. Plzeňis kuldse värvusega õlle, mis sai tuntuks pilsenina.