Lõugtundlased
 |
See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
| Lõugtundlased Fossiilide leiud: Kambrium - retsentne |
||||||
|---|---|---|---|---|---|---|
 Odasaba (Limulus polyphemus)
|
||||||
| Taksonoomia | ||||||
|
||||||
| Klassid | ||||||
|
Ämblikulaadsed Arachnida |
Lõugtundlased (Chelicerata) on suur lülijalgsete takson, mida käsitletakse alamhõimkonnana. Lõugtundlaste hulka arvatakse ämblikulaadsed (Arachnida), odasabalised (Xiphosura) jt. Lõugtundlastega on fülogeneetiliselt lähedalt seotud väljasurnud trilobiidid (Trilobita).
Tänapäevaks on ka enamik mereelulisi lõugtundlasi, kaasa arvatud kogu meriskorpioniliste (Eurypterida) klass, välja surnud.
Alamhõimkonnad ja klassid [muuda]
1. lõugtundlased (Chelicerata)
- ämblikulaadsed (Arachnida)
1. skorpionilised (Scorpionida) 2. ämblikulised (Araneae) 3. lestalised (Acarina)
Iseloomustus [muuda]
Lõugtundlaste keha koosneb pearindmikust ja tagakehast (abdoomenist). Enamikul rühmadel moodustub pearindmik 6–8 lülist. Lõugtundlastel puuduvad tundlad. Neil on kaks paari suiseid: esimesi kutsutakse lõugtundlateks (millest ka nende nimi) ehk helitseerideks ja teist paari lõugkobijateks ehk pedipalpideks.
Enamik lõugtundlasi on röövloomad.
Lõugtundlased on lahksoolised.
