Kreeka 1924. aasta rahvahääletus
Rahvahääletus vabariigi väljakuulutamise üle toimus Kreekas 1924. aasta 13. aprillil.[1] Rahvahääletus järgnes Kreeka jaoks katastroofiliseks kujunenud Kreeka-Türgi sõjale, mis purustas Kreeka lootused Konstantinoopoli tagasivõtmisele. Sõjalise kaotuse tulemusena sunniti kuningas Konstantínos I oma poja Geórgios II kasuks troonist loobuma ja ka kuningas Geórgios II läks hiljem seniks, kuni valitsus monarhia saatuse üle arutles, eksiili oma abikaasa kodumaale Rumeeniasse.
Lõpuks otsustati korraldada rahvahääletus. See rahvahääletus, mis järgnes monarhia taastamisele 1920. aastal, peegeldas Kreeka valijaskonna toetuse kõikuvust ja liberaalide ning Elefthérios Venizélost toetavate vabariiklaste domineerimist. Rahvahääletuse tulemusena kaotati monarhia 11 aastaks. Sama aasta 25. märtsil oli juba välja kuulutatud Teine Kreeka Vabariik.
Tulemused[muuda | muuda lähteteksti]
| Valik | Hääli | % |
|---|---|---|
| Poolt | 758 472 | 70,0 |
| Vastu | 325 322 | 30,0 |
| Kehtetud/tühjad sedelid | 291 | – |
| Kokku | 1 084 085 | 100 |
| Allikas: Nohlen & Stöver | ||
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Nohlen, D. & Stöver, P. "Elections in Europe: A data handbook" (2010). p. 830. ISBN 978-3-8329-5609-7.