Kontemplatsioon

Allikas: Vikipeedia

Kontemplatsioon (ladina keeles contemplatio 'vaatlus') on üldises tähenduses mõtisklus või mõtisklev vaatlus.

Lääne müstikatraditsioonis on kontemplatsioon eriline tajuseisund või avardunud teadvuseseisund, mida taotletakse kontemplatiivse eluviisiga. Kontemplatiivsele hoiakule on omane rahu ja passiivsus.

Kontemplatiivse eluviisi all mõeldakse näiteks mitmesuguste usundite munkade eluviisi. Kontemplatsioonist võidakse rääkida ka seoses looduse või kunstiteose kaemisega. Seejuures peetakse silmas vaimsele sisule keskendumist. Kõige sagedamini räägitakse kontemplatsioonist religioosses mõttes. Religioosne kontemplatsioon on suunatud Jumalale, mõnele jumalusele või jumalikule loomingule.

Kristlus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kristluses osutab kontemplatsioonile juba Jeesuse neljakümnepäevane paast kõrbes.

Kontemplatsioon on kristluses kuni viimase ajani jäänud perifeerseks. See ei ole olnud suure au sees, sest ta on osalt seotud dogmadest lahkneva Jumala-mõistega, mis samastab Jumalat maailmahinge või kõiksusega. Samuti eeldab kontemplatsioon, et Jumala vaim või pühadus on igas inimeses.

Kristliku kontemplatsiooni eesmaärk on JUmala vaimu tunnetamine omaenda olemisest lahtiütlemise teel kolme sammuna:

  1. Puhastumine.
  2. Valgustumine.
  3. Hinge ühtsus Jumalaga.

Müstik võib kasutada erinevaid kontemplatsioonimeetodeid, millest tähtsamad on:

  • benediktlaste meetod (lectio, meditatio, oratio)
  • Jeesuspalve (korratakse Jeesuse nime või lauset "Issand Jeesus Kristus, ole mulle, patusele, armuline")

Sellist kontemplatsiooni on eriti mõjutanud Ávila püha Teresa, Juan de la Cruz, Angelus Silesius, Johannes Redelikirjutaja ja Hildegard Bingenist.

Tänapäeva kontemplatsiooniõpetajate seas on paater ja zenimeister Willigis Jäger OSB ja paater Anselm Grün.

Kaug-Ida müstika lääne variant[muuda | redigeeri lähteteksti]

Erinevalt klassikalisest meditatsioonist (mõtlusest), mille puhul õpilane ehk otsija püüab oma vaimu tühjendada, et Jumalaga üheks saada, lähtuvad zen, mõned New Age'i voolud ja lääne elustiilile kohandatud Eckankar sellest, et rohkem kui püüdest vaimu täielikult tühjendada on kasu kontempleerides kaeda näiteks armastavaid mõtteid, tarkusi või armastatud inimesi. See tehnika annab usklikule ühelt poolt võimaluse täita end universaalse armastusega, teiselt poolt võtab arvesse, et väga raske on saavutada ja veel raskem hoida täielikku meelevaikust. Seetõttu on mõned esoteerikakollkonnad võtnud kasutusele kontemplatsiooni kui hõlpsama ja elulähedasema tee valgustumisele.

Kontemplatsiooni praktiseerijate väitel on avadunud teadvuseseisund sügavas kontemplatsioonis samahästi võimalik nagu meditatsioonis.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]