Kondratjevi lained

Allikas: Vikipeedia

Kondratievi lained (ka Kondratieffi lained, supertsüklid, pikad lained või K-lained) iseloomustatakse kui siinuselisi tsükleid modernses kapitalistlikus majanduses.[1]

Kondratievi teooria kohaselt kestavad pikaajalised tsüklid 40-60, keskmiselt 50 aastat, mille jooksul vahelduvad kõrge ja madala sektorilise majanduskasvu perioodid. Peavoolu majandusteadus aktsepteerib küll majanduse lühiajalist tsüklilisust, kuid mitte Kondratievi pikaajalisi tsükleid.

Avastamise ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vene majandusteadlane Nikolai Kondratiev (saksa kirjanduses ka Kondratieff) oli esimene, kes tõi sellised tähelepanekud rahvusvahelise tähelepanu alla eelkõige oma raamatus "The Major Economic Cycles" (1925), samuti teistes samal aastakümnel ilmunud töödes.

Kaks taani majandusteadlast Jacob von Gelderen ja Samuel de Wolff vaidlesid 50- ja 60-aastaste tsüklite olemasolu üle juba 1913. aastal, kuid nende tööd tõlgiti taani keelest teistesse keeltesse alles hiljuti.

Kondratiev oli vene majandusteadlane, kuid tema majanduslikud järeldused polnud Nõukogude võimule vastuvõetavad. Pärast nendega väljatulekut tagandati ta kiirelt oma kohalt äritegevuse uuringute instituudi direktorina. Tema tegevuses nähti kriitikat Jossif Stalini majandusplaanide suhtes. Seepärast mõisteti Kondratiev Gulagi, kus ta 1938. aastal surma mõisteti.

1939. aastal pani Joseph Schumpeter raamatus "Business Cycles" ette nimetada tsükleid Kondratievi laineteks need esimesena avastanud majandusteadlase järgi. 1950. aastatel soovitas prantsuse majandusteadlane François Simiand nimetada tõusuperioodi A-faasiks ja langust B-faasiks.

Mõned turuasjatundjad jaotavad Kondratievi laine "neljaks aastaajaks": kevad (edu ehk platoo), suvi (kiirenemine ehk õitseng) tõusuperioodil, sügis (langus ehk platoo) ja talv (kiirenemine ehk surutis) langusperioodil.

2000. aastate lõpu finantskriis on suurendanud huvi pikaajaliste majandustsüklite vastu kriisi potentsiaalse põhjuse seletajana.[2]

Tsükli karakteristikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kondratjev identifitseeris tsüklis kolm faasi: laienemine, stagnatsioon ja surutis. Tänapäeval on levinum neljaks perioodiks jaotamine, pöördepunktiga(kollaps) esimese ja teise faasi vahel. 1920. aastatel kirjutades, pani Kondratjev ette rakendada teooriat 19. sajandile:

  • 1790–1849 – pöördepunkt aastal 1815
  • 1850–1896 – pöördepunkt aastal 1873
  • 1896 oli Kondratiev’i arvates alanud uus tsükkel.

Suurte turgude ja infrastruktuuride (kanalid, raudteed) küllastus tekitab majandusliku stagnatsiooni. Stagnatsioon aga ei tähenda alati, et turg oleks küps. Turud olid suure kasvu ajal (1870.-1890. aastad) ajutiselt üleküllastatud. Sel ajal oli samuti palju creative destruction’it näiteks rauatööstuses, mis asendati terasega ja tööjõus, mis asendati masinatega, kuid viimased võeti taas tööle seoses uue kasvuga.[3]

Stagnatsiooni faasi iseloomustab heade investeerimisvõimaluste puudumine, mis viib madalate intersiimääradeni. Minevikus viisid krediidi standardi languseni investeeringud, mis lubasid suuri kasumeid, madalaid intressimäärasid või mõlemat, ning madalam tekitas spekulatiivse buumi ja suured võlad, mis viis majandusliku kriisini. Mineviku spekulatiivne küllus sisaldas endas kanaleid, raudteesid, põllumaad, kinnisvara ja laiemat aktsiaturgu.

Carlota Perez kirjeldab finantskapitai ja tootmiskapitali rolle tsüklis. Perez väidab ka, et spekulatiivne küllus juhtub arvatavasti uue tehnoloogia „meeletus“ ajajärgus, nagu 1998–2000 arvutite, interneti ja dotcom-maania ning sellele järgnenud laostus.[4]

Viimased kaks tsüklit on paremini näha rahvusvahelises tootmisandmestikus, kui individuaalsete riikide majandustes.[5] Eel-1870. aastate tsükleid on näha vaid lääne majandustes.

Pikk tsükkel mõjutab teoorias kõiki majandussektoreid ja puudutab pigem tootmismahtu, mitte hindu(kuigi Kondratiev tegi vaatluseid keskendudes pigem hindade, inflatsiooni ja intressimääradele). Kondratjevi järgi iseloomustab tõusuperioodi hinnatõus ja madalad intressimäärad, samas kui teine faas koosneb hinnalangusest ja kõrgetest intressimääradest.

Deflatsioon toimus mõnikord tsüklite surutiste ajal, kullastandardi alanemisel, kuid majandus surutise ja deflatsiooni vahel pole tugevat ajaloolist korrelatsiooni.[6] Suurenenud tootmine ja madalamad transpordikulud tekitasid struktuurse deflatsiooni kiirenenud tootlikuse ajastul 19. sajandi viimasel poolel. Tsükli tõusust 1895 kuni Föderaalreservi asutamiseni aastal 1913. Inflatsioon tõusis teravalt Esimese maailmasõja ajal, kuid deflatsioon naasis pärast Esimest maailmasõda ja 1930. aastate kriisi ajal. Enamik riike hülgasid kulla standardi 1930. aastatel. Tänapäeval pole mingit põhjust oodata üldist, ilma bilansita deflatsiooni kindla valuuta ning väikse tootmise kasvuga, eriti kui looduslike ressursside kadu põhjustab hindade tõusu.

Aja jooksul on igas laines toimunud innovatsioonide hulk suurenenud, samuti nende kattumine, tehes lainete dateerimise keeruliseks. Veel on raske öelda, millised tööstused kasvavad, on seisakus või vähenevad vaadates agregaat majandusstatistikat (vähemalt kuni post-1930. aastatel, kui hakati statistikat efektiivsemalt koguma).[4]

Ilma suuremate tehnoloogiliste edasiviivate jõududeta ja suurte võlatasemetega, nagu arenenud maades tänapäeval, peaksime me ootama majanduslikku stagnatsiooni. Samuti, muutuseid mustrites nagu hetkel mõnes kiirelt arenevates arengumaades, saab võibolla ennustda nende peasektorite logistika analüüsiga.

Kondratiev’i teooria modernsed modifikatsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tsüklist on mitmeid ajalisi versioone, kuid enamik põhinevad siiski ühel kahest põhjusest: Üks tehnoloogial ja teine krediidi teoorial. Lisaks on mitmeid tehnoloogilisi tsükleid ja neid saab kõige paremini tõlgendada kasutades juhtivate tööstuste difusiooni kurve. Näiteks raudteed said USAs alguse 1830. aastatel ning neile oli tagatud stabiilne kasv järgmise 45 aasta jooksul. Oma kasvu haripunkti jõudis raudtee tööstus pärast Bessemer terase tutvustamist. Siiski on see periood tavaliselt tähistatud kui „terase ajastu“. USA juhtiv tööstus aastatel 1880–1920 oli masinaehitus, järgnesid raud ja teras.[7]

Tehnoloogilisi tsükleid saab sildistada järgmiselt:

  • Tööstusrevolutsioon – 1771
  • Auru ja raudtee ajastu – 1829
  • Terase ja rasketööstuse – 1875
  • Nafta, elektri, autode ja masstootmise – 1908
  • Informatsiooni ja telekommunikatsiooni – 1971

Tüüpiline, tehnoloogiliste Kondratiev’i lainete järjekord USA ja juhtivate lääne riikide majandustes on näha järgnevas tabelis: [8]

Periood Aeg(õitsengust õitsenguni) Innovatsioon Küllastuspunkt
Esimene industriaalrevolutsioon (Mehhaaniline ajastu) 1787–1843 Puuvilla-põhine tehnoloogia: ketramine, kudumine. Atmosfäärilised aurumasinad asendati kõrgrõhu omadega. Sepistatud raud, puit asendatakse masinates rauaga [9], kanalites, tollipunktides.[10][11] Masintööriistade arendamine(treipink jms). Puuvilla tekstiil; Inglismaa turg küllastus umb 1800. 1840 aastaks eksporditi 71% briti puuvilla tekstiilist.[4][12]
Raudtee ja aurumasinate ajastu 1842–1897 Auruvedurite ajastu, aurulaevad ja masinad. Esimene odav teras, telegraaf, loomade jõul töötavad kombainid jms. Lõplik masintööriistade ja vahetatavate osade arendus [13] ja levik. Petrooleumi, keemia- ja rasketööstuste esilekerkimine peale 1870. aastat.[11] Ühendatud veevärgi ja kanalisatsiooni ajastu. Kanalid: Hilis-1840. aastad.[14]

1870: Aur ületab vee ja loomajõu.[15]

1890. aastad: Raudteed. Rööbaste kogupikkus jätkas kasvamist, kuid hiljem loobuti suurest osast.[14]
Terase, elektri ja sisepõlemismootorite ajastu 1897–1939 Teras, elektrimootorid, tehaste ja kodude elektrifitseerimine[16] – elektriga kodumasinad, telefon, raadio.[17] Alumiinium, kemikaalid ja naftakeemia, sisepõlemismootor, autod, maanteed, Fordism, põllumajanduse mehhaniseerimise algus, trammid, linnades veevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitus.[18] 1917: Raudtee riigistamine, post-I Maailmasõda lühi-majanduskriis. Raud- ja trammiteede ehitamise vähenemine post-1920. Hobused, muulad ja põllumajanduslikud tarbekaubad: 1919. Peale 1923 tööstuslik tootmisväljund suureneb ning tööjõud väheneb.[19] 1930. aastate kriis: üleküllus tootmises, kinnisvaraturul. Tööpäev väheneb 50lt 40le tunnile 1930 keskel. Riigivõlg jõuab 260% SKPst 1930 alguses.
Sõja- ja post-sõja buum: eeslinnad 1939–1982? Nafta asendab süsi. Eeslinnade kasv ja infrastruktuur. Põllumajandusliku tootmise parim kasvuperiood: 1940.-1970. aastad.[20] Tarbekaubad, pooljuhid, äriarvutid, plastik, sünteetilised kangad, väetised, televisioon ja elektroonika, roheline revolutsioon, militaar-tööstuskompleksid, kommertslennunduse ja õhukonditsioneeride levik. 1940.-1950 aastad: Diiselvedurid asendavad auruvedurid.[21]

1971: USA naftatootmise kõrgpunkt. 1973: USA terasetarbimise kõrgpunkt.[22] Pennsylvania terast tootvad linnad ja tööstuslik kesk-lääs muutuvad "rooste vööks".

1973: Aeglane majanduse ja tööstuse kasv. 1980. aastad: Maanteedevõrk läheneb küllastumisele.[23]
Post-tööstuslik ajastu: infotehnoloogia ja vanurite eest hoolitsemine 1982? – ?? Fiiberoptika ja traadita internet[17], personaalarvutid, internetikaubandus, biotehnoloogia, Reagan’i „Star Wars“ militaarprojektid. Energia säästmine, tööstusrobotite algus. USAs muutub tervishoid majanduses tähtsaks sektoriks(16%) ja finantssektor kasvab 7,5le protsendile majandusest. 1984: USA arvutitootmise töövõtu kõrghetk.[24]

1990. aastad: autod, maaliini telefonid, kemikaalid, plastik, kodumasinad, paber, kommerts lennundus. 2001: arvutid, fiiberoptika. 2000. aastad: Põllukultuuride saagikus läheneb fotosünteesi limiitidele.

2008: arenenud maailm majanduskriisi äärel. Üldlevinud üleküllus v.a. mõned värvitud metallid ja nafta. Suur eluaseme ja kinnisvara ülejääk. SKP ei reageeri enam võla suurenemisele. Riigivõlg ületab 360% SKPst 2009 lõpuks.

Ülemine tabel keskendub tehnoloogiatele, kuid nagu Perez(2004) ja Schumpeter(1939) mainivad, kapital, nii finantsiline kui tootlik mängivad tsüklis olulist rolli. Ülemist tabelit peaks võrdlema nimekirjadega majanduslangustest, kriisidest ja mullidest.

Tugevaid majanduskriise on ainult kaks: 1839–1843 (UK, USA) ja 1930. aastate suur kriis.[25][26]

Krediidi tsükli teooria kohaselt hakkab lõppema majanduslik tsükkel, mis algas 1939.[27] Kuigi produktiivsus vähenes 1970. aastatel, muutus majanduse struktuur, nafta ja terase kasutus elaniku kohta tipnemisega 1973 ning võla järsu suurenemisega 1980. aastatel, pandi alus FIRE(finance, insurance, real estate[finants, kindlustus, kinnisvara]) majandusele. Selle tsükli tõenduseks on ka, et kuigi oli mitmeid tugevaid majanduslanguseid 1970. ja 1980. aastatel, polnud ükski võrreldav Suure Depressiooniga 1930. aastatel.

Produktiivsus oli mõlema surutise (1870. aastate Pikk Depressioon ja 1930. aastate Suur Depressioon) ajal tähtis faktor. Erakordselt suured tootmise suurenemised, mis eelnesid mõlemale surutisele ja põhjustasid eriti peale 1929 allakäiku suuri töötuse hulkasid. Mõlemaid majandussurutisi seostati samuti (tootmise)ülekülluse ja turu küllastusega. Kogu 1870–1896 vaheline periood oli pidevalt, kas majandussurutises või languses ning tõusus, kuigi tegu oli ühe suurima tööstusliku arengu perioodiga. Teise maailmasõja lõpust kuni 1960. aastateni oli erand, sest toimus suur tööstuse kasv ilma äride surutise või kõrge töötuseta.

Teised uurijad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Spetsiifilise modifikatsiooni Kondratievi teooriatele tegi Daniel Šmihula[28] . Ta defineeris modernsele ajastule ja kapitalistlikule majandusele kuus pikka lainet (tsüklit) ja igaüks neist algas tänu mingile tehnoloogilisele revolutsioonile.

  • 1. 1600–1780 – Finants-põllumajanduslik revolutsiooni laine
  • 2. 1780–1880 – Industriaalrevolutsiooni laine
  • 3. 1880–1940 – Tehnilise revolutsiooni laine
  • 4. 1940–1985 – Teadus-tehnilise revolutsiooni laine
  • 5. 1985–2015 – Informatsiooni-telekommunikatsiooni revolutsiooni laine
  • 6. 2015–2035? – Hüpoteetiline post-infotehnoloogilise revolutsiooni laine

Vastupidiselt Kondratiev’i ja Schumpeter’i vaadetele on Šmihula järgi iga laine eelnevast lühem tänu teaduse ja tehnoloogia progressi kiirenemisele. Põhirõhk on pandud tehnoloogilisele arengule ning uued tehnoloogiad on võetud määravateks faktoriteks igasuguse pika-ajalise majandusliku arengu suhtes.

Igaüks neist lainetest omab innovatsiooni faasi(innovatsioonid, mida on võimalik rakendada praktilises elus ja nende esimene reaalne kasutus), seda kirjeldatakse kui pikka tehnoloogilist revolutsiooni ning rakenduse faas, kus tehnoloogiliste innovatsioonide number langeb ja keskendutakse vanade innovatsioonide edasiarendamisele(niipea, kui innovatsioon või „innovatsioonide jada“ saadavaks muutub, on targem investeerida selle adaptsiooni, edasiarendusse ja kasutusse loomaks uusi innovatsioone). Igat tehnoloogilist innovatsiooni lainet(tsüklit) saab iseloomustada ala järgi, kus kõige rohkem innovatsioonilisi muutusi aset leidis(juhtivad sektorid).

Iga innovatsioonilaine kestab kuni uuest innovatsioonist või sektorist saadud kasumid hakkavad langema vanemate seltorite kasumite tasemele. Tekib situatsioon, kus uus tehnoloogia, mis algselt võimaldas kasutada uusi ressursse on jõudnud oma limiidini, mida pole võimalik ilma veel uuema tehnoloogiani jõudmiseta ületada.

Iga laine rakenduse faasi lõpule on iseloomulik majanduskriis ja stagnatsioon. 2007–2010 majanduskriis on info-telekommunikatsiooni revolutsiooni laine lõpu tagajärg. Autorid on hakanud ennustama kuuendale lainele nime.

Näiteks James Bradfield Moody ja Bianca Nogrady arvavad, et seda juhib maavarade efektiivsus ja roheline tehnoloogia[29]. Teisest küljest Šmihula ise peab modernse ajastu(post-1600 AD) tehnoloogilisi innovatsioone vaid osaks pikemast „ketist“, mis ulatub pre-modernsesse aega.[30] Seega ta usub, et on võimalik leida Kondratiev’i sarnaseid majandustsükleid isegi kesk- ja antiikajast. Kondratiev’i lainete uuringud pole tavaliselt tunnustanud vahet neil innovatsioonidel, mis andsid uusi kaupu ja neil, mis tõstsid tootmist.

Kahtlused pikkade tsüklite kohta[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pika tsükli teooria pole enamike akadeemiliste majandusteadlaste poolt aksepteeritud, kuid sellele vaatamata on see üks innovatsiooni-põhiste, arenduste ja evolutsioonilise majandusteooria ehk põhi heterodox voolu aluseid majanduses. Nende majandusteadlaste seas, kes Kondratiev’i teooriat akspeteerivad pole ühtset konsensust kindlate lainete alguse ja lõpu daatumite suhtes. See annab voli veel ühele teooria krtiitikale: statistikas nähakse mustreid, mida tegelikult seal pole.

Veel enam, fenomeni põhjuse suhtes pole üksmeelt. Kui suurt rolli see mängib, pole täpselt teada: mõned teaduslikud mustrid on leitud enne, kui neile seletus on suudetud anda (Parim näide puudutab perioodilist elementide tabelit – see lükati paljude teadlaste poolt tagasi seletuse puudumise põhjusel). Mõned usuvad, et tegelikele inimlikele vigadele, mis mitmeid majanduslike olukordi ajaloos põhjustanud on, pole piisavalt tähelepanu pööratud ning seevastu on liiga suur tähelepanu lainete ja selle faaside karakteristikute uurimisel. Väidetakse, et mitmed situatsioonid olid kergelt välditavad, mitte peatamatu laine mustri tagajärg. Mõned kahtlevad Kondratiev’i lainete õigsuses, kuna usuvad, et iga laine on struktuurne tsükkel, mida ei ole võimalik korrata. Usutakse ka, et Kondratiev’i uurimused on kallutatud, kuna väidetavalt kasutas ta ainult kindlaid sündmuseid, jättes välja need, mis tema tulemusi oleks muutnud.

Kondratiev’i lainete analüüsides tekib probleem, et enne 1870. aastat pole palju andmeid ning tol ajal oli Euroopas vaid paar riiki. Samuti koosnes varajane andmestik enamasti hindadest, kaubavahetuse statistikast ja vähesest infost tööstusliku tootmise kohta. Enne 20. sajandi majanduslanguseid olid madalate hindade ja kasumite ajad, kuid neid ei seostata suure töötuse või langeva tööstusliku toodanguga. Langevad hinnad tõstsid tõelist ostujõudu ning elustandard tõusis.[3] Kullastandardi kadumisega polnud hinnad enam surutises ja selliseid perioode kutsuti langusteks. Siiani on ainus tõeline majanduskriis väga suure töötusega on olnud Suur Depression 1930. aastate alguses.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Termin pikk laine pärineb halvast varajasest Vene-Saksa termini pikk tsükkel tõlkest. Freeman, Chris; Louçã, Francisco (2001) pp 70
  2. Lewy Land: Kondratieff Waves… Crashed Our Economy!
  3. 3,0 3,1 Wells, David A. (1891). Recent Economic Changes and Their Effect on Production and Distribution of Wealth and Well-Being of Society. New York: D. Appleton and Co.. ISBN 0543724743. 
  4. 4,0 4,1 4,2 (2002) Technological Revolutions and Financial Capital: The Dynamics of Bubbles and Golden Ages. UK: Edward Elgar Publishing Limited. ISBN 1843763311. 
  5. Korotayev, Andrey V., & Tsirel, Sergey V.(2010). A Spectral Analysis of World GDP Dynamics: Kondratiev Waves, Kuznets Swings, Juglar and Kitchin Cycles in Global Economic Development, and the 2008–2009 Economic Crisis. Structure and Dynamics. Vol.4. #1. P.3-57.
  6. Andrew Atkeson and Patrick J. Kehoe of the Federal Reserve Bank of Minneapolis Deflation and Depression: Is There an Empirical Link?
  7. Table 7: Ten leading industries in America, by value added, 1914 prices (millions of 1914 $'s
  8. (1979) Stalemate in Technology: Innovations Overcome the Depression. ISBN 088410611X.  Aastani 1939 on selle tabeli aastaarvud võetud Tabelist 2.1 Mensch'ilt (1979), mis omakorda põhineb Simon Kuznets tabelil, millele lisati viimane tõusuperiood, mis algas kas 1975 või 1982. (Vaieldakse, et tsükkel ei lõppenud vähemalt kuni 2000 või 2008.) Lisatud on küllastuspunktid ja mitmed juhtivad tehnoloogiad on lisatud.
  9. English and American Tool Builders, http://books.google.com/books?id=X-EJAAAAIAAJ&printsec=titlepage . Reprinted by McGraw-Hill, New York and London, 1926 ; and by Lindsay Publications, Inc., Bradley, Illinois, (ISBN 978-0-917914-73-7).
  10. Taylor, George Rogers (1951). The Transportation Revolution, 1815–1860. New York, Toronto: Rinehart & Co.. ISBN 978-0873321013. 
  11. 11,0 11,1 McNeil, Ian (1990). An Encyclopedia of the History of Technology. London: Routledge. ISBN 0415147921. 
  12. Engels, Fredrick (1892). The Condition of the Working-Class in England in 1844. London: Swan Sonnenschein & Co, 45, 48–53.  Engels kirjutas ekstreemsest vaesusest, mis 1844. aastal veski töölisi vaevas. Sel ajal oli puuvilla tekstiili turg küllastunud ja raudteed ning auruvedurid olid kasvuperioodis. 1892 trüki eessõnasse kirjutas Engels, et tema 1844. aastal kirjeldatud olukord on suures osas paranenud.
  13. From the American System to Mass Production, 1800-1932: The Development of Manufacturing Technology in the United States, ISBN 978-0-8018-2975-8 
  14. 14,0 14,1 (1990) The Rise and Fall of Infrastructures: Dynamics of Evolution and Technological Change in Transport. Heidelberg and New York: Physica-Verlag. 
  15. (2004) "Accounting for Growth: The Role of Physical Work". 
  16. (1983) "From Shafts to Wires: Historical Perspective on Electrification, Journal of Economic History, Vol. 43, Issue 2". 
  17. 17,0 17,1 Constable, George; Somerville, Bob (2003). A Century of Innovation: Twenty Engineering Achievements That Transformed Our Lives. Washington, DC: Joseph Henry Press. ISBN 0309089085. 
  18. Constable, George; Somerville, Bob (2003). A Century of Innovation: Twenty Engineering Achievements That Transformed Our Lives, Chapter 11, Water supply and distribution. Washington, DC: Joseph Henry Press. ISBN 0309089085. 
  19. (1940) "Productivity, Wages and National Income , The Institute of Economics of the Brookings Institution". 
  20. (Dec. 15, 1999) "The Greatest Century That Ever Was: 25 Miraculous Trends of the last 100 Years, The Cato Institute: Policy Analysis, No. 364". Fig 13.
  21. (2002) "Exergy, Power and Work in the U. S. Economy 1900–1998, Insead’s Center For the Management of Environmental Resources, 2002/52/EPS/CMER". 
  22. [Vaclav] (2006). Transforming the Twentieth Century: Technical Innovations and Their Consequences. Oxford, New York: Oxford University Press, 112. USAs tipnes terase tarbimine alla 700 kg'iga inimese kohta ja langes üle 400 kg peale aastaks 2000.
  23. [www.bts.gov/publications/national_transportation_statistics/html/table_01_01.html]
  24. (2010, Jly 1) "How America Can Create Jobs , Bloomberg Business Week". 
  25. North, Douglas C. (1966). The Economic Growth of the United States 1790–1860. New York, London: W. W. Norton & Company. ISBN 978-0393003468. 
  26. "The Depression of 1839 to 1843".
  27. "Debt & Financial Instability". Financial Instability (2010).
  28. Šmihula, Daniel (2009): The waves of the technological innovations of the modern age and the present crisis as the end of the wave of the informational technological revolution, Studia politica Slovaca, 1/2009, Bratislava, ISSN-1337-8163, pp. 32–47 [1]
  29. Moody, J. B. and Nogrady, B (2010): The Sixth Wave: How to succeed in a resource-limited world, Random House, Sydney, ISBN-9781741668896 [2]
  30. Šmihula, Daniel (2011): Long waves of technological innovations, Studia politica Slovaca, 2/2011, Bratislava, ISSN-1337-8163, pp. 50–69 [3]